Mina ja mu Armastus, me elame koos Palees. Ta on mulle nagu kassi eest – vahel vedeleb magamistoa kummutil, vahel mu kõrval voodis, mõnikord koperdab otse jalus, kui ma hommikul magamistoast kööki kohvi keetma lähen, nii et kuku või ninali. Mõnikord nurrub mu süles ja soojendab mind, mõnikord kräunub, kui ma pole temaga mõnda aega…
Me elud ühte kootud said ammu taevatreppidel, kus inglid lauldes istusid ja käia lasid varrastel. Neil mitut värvi lõnga sääl, me elu iga triibu jaoks, on kaks nüüd pandud valvama, et ükski neist ei ära kaoks. Sääl Järjehoidja järge peab, et triibud kõik saaks elatud, need värvid kirkad, eredad, kus taeva plaanid valatud. On pikkus…
On naine nagu meri, millel tabamatu silmapiir. Kui palju värve, toone, virvendusipeegeldused, taevaviirg.On naine nagu ookean – nõnda avar on ta hing,nii põhjatud on ta sügavused.Kas iial, mees, sa jõuad avastada kõiki tema soppe?Sinu luidetel,su käte vahel, seal on tema rand, kus lainel võib lasta rahuneda.Tulgu torm või mäslev maru,üksainus asi on etteaimatav – sinu luidetel, su käte vahel – seal on…
Ma sulgesin silmad ja astusin veele.Astusin, sest nägin ainult Sind.Süda tagumas ma paljasjalgselt mööda kilde läksin teeleSu poole lootuses – Su armastuses kesk teed saab minust lind. Su hüüdsid – ma kiirendasin sammu,mu ainsa kehakatte viis üks terav serv.Need sätendavad värvid me vahel olnud juba väga ammuenne kui neist värvidest sai kokku klaasikillujärv. “Oh tule-tule!”…