Naiselikkus võib igaühele tähendada ise asju, aga minu meelest saab selle kokku võtta ühte lausesse: „Naiselik naine on iseendaga rahul, väärtustab end, teab, mida ta tahab, ja on piisavalt enesekindel, et elada ise ja lasta ka teistel elada.“

Meestel on vaja juhtida. Testosteroon ütleb neile, et neil on vaja olla tipus, ja kui nad seda ei saa, kogevad nad emotsionaalset stressi. Neil on füüsiline põhjus ja psühholoogiline vajadus olla juht, mitte juhitav, kui tegemist pole just mehega, kellele meeldib olla suhtes dominandiga. Kui naine tahab igas valdkonnas juhtimist üle võtta ning teab kõiki asju mehest paremini, mõjub mehele nagu külmad jääkuubikud krae vahele: süda läheb kinni, tahe midagi teha kaob ja tahtmine kodus olla aina väheneb. 

Itaalia on katoliiklik maa, kus kultuur on osaliselt määranud koduse korra ja suhtedünaamika. Nende peredes on asjad ära jaotatud. Mees võib kodust väljas olla nii suur isane, kui soovib, ja mitte miski, mis puutub tema töösse, pole naise asi. Naisele ei tule pähegi mehe töö kohta midagi kommenteerida või sinna targutama minna. Aga kui mees astub koduuksest sisse, on ta naise territooriumil ja peab suu kinni ega lähe naisele õpetama, kuidas ravioole keeta, ning kui on tarvis nagi seina panna, siis mees lähebki ja paneb vaguralt selle seina, sest naisel on vaja! Ja ei hakka jaurama, kas nüüd, kas praegu, kas üldse ja tegelikult me ülepea ei ostagi nagi, sest see maksab tervelt 11 eurot!

Mis mu jutu mõte on? Leppige haldusalad kokku. Igaühel on mõni valdkond või paik, mida ta tahab üksnes enda omaks pidada. Kui sina naisena astud garaaži ja näed ainult kohutavat segadust, siis mehe arust on see korrastatud olukord – ta teab üsna täpselt, kuhu ta midagi pani.

Mehe püha paik

Mu ekskaasa põgenemispaik oli kelder, kuhu ta kogus kõik oma nodi ja tööriistad ja minu meelest täiesti kohutaval hulgal ebavajalikke asju. Ükskord, kui ta kodust pikemaks ära läks, otsustasin ma korda looma hakata, sest minu jaoks nägi olukord välja nagu oleks seal pomm plahvatanud. Kuhu see kõlbab?! 

Kui ta koju tuli ja ühel õhtul jälle keldrisse läks, et midagi omaette nokitseda, jäi tal hing kinni – toimunud oli täielik katastroof: kogu tema kord oli läinud, ta ei teadnud enam, kus miski asi on, tal polnud õrna aimugi, kuhu ma olin pannud kõik tema pisikruvikesed ja detailikesed, mis olid tema kõpitsemistööks hädavajalikud ja mis ta oli just enne oma minekut välja otsinud. Mina olin need muidugi kuhjanud suvalisse purki ja siis teise ja ka kolmandasse, kus olid kõik muud asjad, mida saab millegi sisse lüüa või kruvida – ühed kruvid kõik, mis tähtsust sel on, mis suuruses?

Praegu ma enam nii ei teeks. Kui mehel on vaja üht paika, mida ta saab täielikult omaks pidada ja juhtida, siis taeva pärast, olgu! Las ta läheb ja võtab selle hetke ning teeb seal kõik täpselt oma äranägemise järgi ja naisel pole sinna asja. Oleksin nõus ka oma elu hinnaga seal ukse ees seisma, et lapsed või kes tahes teda segama ei pääseks – tema pühapaik. Mina ka ei taha, et mees läheks minu raamaturiiulisse või pesusahtlisse korda looma või tuleks ja targutaks kõrval, kuidas pediküüri teha. Mul läheksid ajud krussi, kõrvust hakkas auru tulema ja ma hakkaksin kõva häälega urisema. 

Aga mehed… mida mehed teevad? Nemad ei urise naise peale. Nad ohkavad ja otsivad oma mutrikesed ja kruvikesed üles ning püüavad naisele naeratades mõista anda, et tegelikult ta teadis täpselt, kus miski asi on. 

Oskus armastada sinu vigu vaikides

Mehed suudavad palju ütlemata jätta, samas kui naised  prahvatavad enamasti asjad kohe välja. Mehed on delikaatsed (ma ei räägi poissmeestest, ikka küpsetest), et isegi kui näevad midagi, mida sa püüad kiivalt varjata, teevadki nad nägu, et ei märka. Kui siis  millalgi mis tahes põhjusel selgub, et ta teab ja mida kõike ta sinust tegelikult, päriselt teab, siis tahaks mütsi silmini tõmmata ja ruumist vaikselt välja hiilida, sest siis tulevad meelde kõik need korrad, kui sina oma „tarkusega“ hiilgasid… uh, piinlik!

Minu meelest on meeste märkamisoskus ja sellest omakorda vaikimise oskus väga hirmutav. Nii et ma püüan korralikumalt käituda ;). See eelmine lause oli nali. Küll aga püüan olla rohkem aus. Ei mingeid maske, mänge ega muid manipuleerimisvõtteid. Seda, mida ta näeb, seda ta ka saab. 

Küpsed mehed on sirgjoonelised või kui ma mõtlen oma sõpradele – nad ütlevadki seda, mida mõtlevad, nad ei keeruta ja meeldivad mulle seetõttu naistest rohkem.

Kui mees ütleb, et läheb prügi välja viima, siis naine mõtleb, mida ta sellega ikka mõtles ja kas ta tegelikult ka läheb ja kuhu ta ikkagi läheb, ja suudab sellele ühele lausele terve lõigu otsa panna… Kui naine pole omandanud oskust oma hirmudele otsa vaadata ja küsidagi otse, mida mees mõtles, kui ta ütles, et viib prügi välja, siis ongi tüli majas. Naine hakkab mossitama,  tema peas tekivad mingid agendad, millest mees ei saa üldse aru, kust need tulid. Seepeale on naine omakorda pahane, kuidas on mees ometi nii mühakas ega mõista mitte midagi.

Hiromantia ei kuulu suhetesse

Kui räägin oma klientide või sõpradega ja läheb jälle meeste kallal pahurdamiseks, küsin: „Kas sa ausust oled proovinud?“ Enamasti selgub, et ei ole, ja siis nad helistavad mulle tagasi, et oh üllatust – toimiski! No tõesti… Mõtleks, mehed polegi mõtete lugejad. Kas sina oled? Kui sa oled proovinud ausust ja seda tuhandes viisis ja keeles, siis on aeg minema astuda, sest nagu ütlevad laulusõnad: „Sa andesta, armas, kuid tuhandes keeles ei olda ka armsale mõistetav. Võib-olla siis tuhande esimest, kallis, ei mõisteta, lihtsalt ei mõisteta.“

Meil, naistel, on suurepärane ressurss – meie mõhnkeha, mis vastutab kahe ajupoolkera töö eest, on 20 protsenti suurem kui meestel ehk me suudame töödelda korraga rohkem infot kui nemad, kuna meie ajupoolkerade vahel on rohkem ajuühendusi. NB! See ei tee mehi vähem arukaks, nad lihtsalt toimivad teistmoodi ja see aitab neil olla vähem tormakas.  

Nüüd on sinu asi, kuidas sa seda eelist kasutad. Kui oled äkiline ja tavatsed esimesena reageerida, siis hinga sügavalt sisse ja välja ning kasuta oma eeliseid analüüsiks ja mõtlemiseks, mitte reageerimiseks. Jälgi, vaatle, tunneta, aktsepteeri. 

Naiselikul naisel pole mingit probleemi lasta ennast mõnes asjas ka mehel juhtida, sest ta on piisavalt tark ja piisavalt enesekindel, et tal pole vaja mehega võistlema asuda. Ta laseb mehel olla mees ning alistub iseenda naiselikkusele ja mehe mehelikkusele. Las mees tunneb end mehena, kui ta saab sind kaitsta või sinu eest omal viisil hoolitseda. Pole ju kahju?

Mida alistumine tõeliselt tähendab, sellest räägin mõnes järgmises postituses. Kindlasti pole see domineerimine ei ühe ega teise partneri üle ega poolt. Vastupidi, sellel on seotud armastuse ja austusega teise olemuse vastu.