Kasvatusstiilide mõju suhete kvaliteedile, II osa

Hooletusse jätva kasvatuse puhul on lapsel toit ja riided olemas, aga mitte emotsionaalne side. Ta kasvab ise ja õpib, et tähelepanu saab vaid haigena või kriisis olles. Sellest võib kujuneda stressipalavik või muu psühhosomaatiline reaktsioon — keha karje hoolitsuse järele. Järeleandliku kasvatuse korral on piire liiga vähe ja tähelepanu liiga palju. Lapsest saab pere kese, kes ei õpi ennast reguleerima ega vastutust kandma. Puberteet toob mässu, tegelikult appikarje: „Palun pange mulle piirid!“ Helikoptervanem seevastu ei lase lapsel üldse vastutust võtta — iga komistuse eest kaitstakse, kuni laps ei oska enam ise seista. Kõigil neil juhtudel jääb turvatunne nõrgaks, sest armastus ilma piirideta või huvita ei kanna.

Kasvatusstiilide mõju suhete kvaliteedile, I osa

Lapse kasvatusstiil määrab tema kiindumuse, enesehinnangu ja toimetuleku kogu eluks. Kui põlvest põlve korduvad ebaterved mustrid, tekib nõiaring, millest ilma teadliku töö ja abita on raske välja murda. Pereteraapia toob välja, et kui perekonnas mustreid ei murta, süveneb ärevus iga põlvkonnaga ja seitsmendaks põlveks võib see viia juba tõsiste vaimse tervise häireteni.

Täiskasvanu ea suhete kvaliteet pärineb lapsepõlvest, III osa

Kaootiline kiindumussuhe kujuneb tavaliselt siis, kui laps on kogenud või pealt näinud vaimset või füüsilist vägivalda. Sellest kasvavad välja täiskasvanud, kes satuvad korduvatesse vägivaldsetesse suhetesse või käituvad ise teiste suhtes vägivaldselt. Sageli väljenduvad sellised mustrid ka isiksushäiretena.
Üks levinumaid on piirialane isiksushäire, mida iseloomustab ebastabiilne mina-pilt, tugev hülgamishirm ja emotsionaalne äärmuslikkus. Teine sagedane muster on nartsissism, mida esineb rohkem meeste hulgas.

Täiskasvanu ea suhete kvaliteet pärineb lapsepõlvest, II osa

Ebaturvalised kiindumussuhte mustrid mõjutavad inimest kogu elu – need võivad tuua kaasa kaootilised suhted, nõrga minatunnetuse, terviseprobleemid ja sõltuvused. Sageli kordub sama muster põlvest põlve, sest lapsepõlves õpitud viisid lähedust kogeda ja konflikte lahendada kanduvad edasi täiskasvanuellu. Ebaturvalise kiindumusega inimesed satuvad kergesti toksilistesse suhetesse: üks klammerdub, teine põgeneb – ja mõlemad hoiavad sellega oma sisemist ärevust kontrolli all.

Täiskasvanu ea suhete kvaliteet pärineb lapsepõlvest, I osa

Inimene vajab tasakaalu, et end elus turvaliselt tunda. Kiindumusteooria järgi kujuneb see võime juba varases lapsepõlves – esimeste suhete kaudu. Kui laps kogeb hoolivust ja stabiilsust, kasvab temast inimene, kes suudab luua terveid suhteid ja vastutada oma elu eest. Kui aga varases suhtes on olnud ebakindlust või hirmu, kanduvad need mustrid edasi täiskasvanuellu ja põlvest põlve.

Lahutuse mõjud lapsele

Lapsed tajuvad vanematevahelist pinget palju varem, kui täiskasvanud arvavad — mitte sõnade, vaid kehakeele, hääletooni ja peegelneuronite kaudu. Seepärast ei tasu laste ees teeselda, vaid jääda ausaks ja anda neile turvatunne, et nad ei vastuta vanemate tülide ega lahutuse eest. Lapse heaolu sõltub sellest, kui stabiilne on tema kiindumussuhe ja kui rahulikuks jääb vanemate omavaheline suhtlus ka pärast lahkuminekut. Lahutus ise ei riku lapsi — kahjustab see, kui vanemad ei oska lahku minna väärikalt. Kui suudetakse jääda lugupidavaks, rääkida asjad selgeks ja pakkuda lapsele hetki, kus pere on endiselt koos, säilib tema sisemine rahu ning usk, et armastus ja austus võivad jääda alles ka siis, kui suhe muutub.

Miks meie ühiskonnas on liiga vähe täiskasvanud inimesi

Viimasel ajal tundub, et ühiskond on täis väsinud ja vihaseid inimesi, kes ei oska enam üksteist kuulata. Me nõuame õigust, aga ei paku mõistmist. Tahame, et teised muutuksid, kuid ei märka, kui vähe oleme valmis ise kasvama. Arenguteooriate järgi kujuneb küps inimene siis, kui ta suudab konflikte taluda ja neid lahendada, mitte vältida. Miks on inimestel nii raske oma tegude eest vastutust võtta?