Kasvatusstiilide mõju suhete kvaliteedile, I osa
Lapse kasvatusstiil määrab tema kiindumuse, enesehinnangu ja toimetuleku kogu eluks. Kui põlvest põlve korduvad ebaterved mustrid, tekib nõiaring, millest ilma teadliku töö ja abita on raske välja murda. Pereteraapia toob välja, et kui perekonnas mustreid ei murta, süveneb ärevus iga põlvkonnaga ja seitsmendaks põlveks võib see viia juba tõsiste vaimse tervise häireteni.
Read article
Täiskasvanu ea suhete kvaliteet pärineb lapsepõlvest, I osa
Inimene vajab tasakaalu, et end elus turvaliselt tunda. Kiindumusteooria järgi kujuneb see võime juba varases lapsepõlves – esimeste suhete kaudu. Kui laps kogeb hoolivust ja stabiilsust, kasvab temast inimene, kes suudab luua terveid suhteid ja vastutada oma elu eest. Kui aga varases suhtes on olnud ebakindlust või hirmu, kanduvad need mustrid edasi täiskasvanuellu ja põlvest põlve.
Read article
Lahutuse mõjud lapsele
Lapsed tajuvad vanematevahelist pinget palju varem, kui täiskasvanud arvavad — mitte sõnade, vaid kehakeele, hääletooni ja peegelneuronite kaudu. Seepärast ei tasu laste ees teeselda, vaid jääda ausaks ja anda neile turvatunne, et nad ei vastuta vanemate tülide ega lahutuse eest. Lapse heaolu sõltub sellest, kui stabiilne on tema kiindumussuhe ja kui rahulikuks jääb vanemate omavaheline suhtlus ka pärast lahkuminekut. Lahutus ise ei riku lapsi — kahjustab see, kui vanemad ei oska lahku minna väärikalt. Kui suudetakse jääda lugupidavaks, rääkida asjad selgeks ja pakkuda lapsele hetki, kus pere on endiselt koos, säilib tema sisemine rahu ning usk, et armastus ja austus võivad jääda alles ka siis, kui suhe muutub.
Read article
Miks meie ühiskonnas on liiga vähe täiskasvanud inimesi
Viimasel ajal tundub, et ühiskond on täis väsinud ja vihaseid inimesi, kes ei oska enam üksteist kuulata. Me nõuame õigust, aga ei paku mõistmist. Tahame, et teised muutuksid, kuid ei märka, kui vähe oleme valmis ise kasvama. Arenguteooriate järgi kujuneb küps inimene siis, kui ta suudab konflikte taluda ja neid lahendada, mitte vältida. Miks on inimestel nii raske oma tegude eest vastutust võtta?
Read article
Solvuda või mitte solvuda – selles on küsimus
Solvumine ja viha on lähedased tunded – mõlemad peidavad enda all midagi sügavamat. Viha on aktiivne ja nähtav, solvumine aga vaikne ja passiivne vorm samast jõust. Pidev solvumine viitab sageli sisemisele ebakindlusele, väsimusele või täitmata vajadustele. Kuidas lõpetada solvumine?
Read article
Ela ise ja lase mehel ka elada
Elutervetes suhetes annavad mõlemad osapooled teisele ruumi olla nemad ise – ilma võistluseta ja ilma pideva kontrollita. Kui partnerid lepivad kokku oma “haldusalad” . Asi ei ole keskaegsete soorollide jagamises, vaid tasakaalus, kus kummalgi on õigus oma viisil olla ja tegutseda ning mõlemad usaldavad seda.
Read article