Kasvatusstiilide mõju suhete kvaliteedile, II osa
Hooletusse jätva kasvatuse puhul on lapsel toit ja riided olemas, aga mitte emotsionaalne side. Ta kasvab ise ja õpib, et tähelepanu saab vaid haigena või kriisis olles. Sellest võib kujuneda stressipalavik või muu psühhosomaatiline reaktsioon — keha karje hoolitsuse järele. Järeleandliku kasvatuse korral on piire liiga vähe ja tähelepanu liiga palju. Lapsest saab pere kese, kes ei õpi ennast reguleerima ega vastutust kandma. Puberteet toob mässu, tegelikult appikarje: „Palun pange mulle piirid!“ Helikoptervanem seevastu ei lase lapsel üldse vastutust võtta — iga komistuse eest kaitstakse, kuni laps ei oska enam ise seista. Kõigil neil juhtudel jääb turvatunne nõrgaks, sest armastus ilma piirideta või huvita ei kanna.
Read article
Kasvatusstiilide mõju suhete kvaliteedile, I osa
Lapse kasvatusstiil määrab tema kiindumuse, enesehinnangu ja toimetuleku kogu eluks. Kui põlvest põlve korduvad ebaterved mustrid, tekib nõiaring, millest ilma teadliku töö ja abita on raske välja murda. Pereteraapia toob välja, et kui perekonnas mustreid ei murta, süveneb ärevus iga põlvkonnaga ja seitsmendaks põlveks võib see viia juba tõsiste vaimse tervise häireteni.
Read article
Täiskasvanu ea suhete kvaliteet pärineb lapsepõlvest, II osa
Ebaturvalised kiindumussuhte mustrid mõjutavad inimest kogu elu – need võivad tuua kaasa kaootilised suhted, nõrga minatunnetuse, terviseprobleemid ja sõltuvused. Sageli kordub sama muster põlvest põlve, sest lapsepõlves õpitud viisid lähedust kogeda ja konflikte lahendada kanduvad edasi täiskasvanuellu. Ebaturvalise kiindumusega inimesed satuvad kergesti toksilistesse suhetesse: üks klammerdub, teine põgeneb – ja mõlemad hoiavad sellega oma sisemist ärevust kontrolli all.
Read article
Täiskasvanu ea suhete kvaliteet pärineb lapsepõlvest, I osa
Inimene vajab tasakaalu, et end elus turvaliselt tunda. Kiindumusteooria järgi kujuneb see võime juba varases lapsepõlves – esimeste suhete kaudu. Kui laps kogeb hoolivust ja stabiilsust, kasvab temast inimene, kes suudab luua terveid suhteid ja vastutada oma elu eest. Kui aga varases suhtes on olnud ebakindlust või hirmu, kanduvad need mustrid edasi täiskasvanuellu ja põlvest põlve.
Read article
Lahutuse mõjud lapsele
Lapsed tajuvad vanematevahelist pinget palju varem, kui täiskasvanud arvavad — mitte sõnade, vaid kehakeele, hääletooni ja peegelneuronite kaudu. Seepärast ei tasu laste ees teeselda, vaid jääda ausaks ja anda neile turvatunne, et nad ei vastuta vanemate tülide ega lahutuse eest. Lapse heaolu sõltub sellest, kui stabiilne on tema kiindumussuhe ja kui rahulikuks jääb vanemate omavaheline suhtlus ka pärast lahkuminekut. Lahutus ise ei riku lapsi — kahjustab see, kui vanemad ei oska lahku minna väärikalt. Kui suudetakse jääda lugupidavaks, rääkida asjad selgeks ja pakkuda lapsele hetki, kus pere on endiselt koos, säilib tema sisemine rahu ning usk, et armastus ja austus võivad jääda alles ka siis, kui suhe muutub.
Read article
Naise armastus on mehe selgroog
Suhe saab tugevaks siis, kui kumbki ei püüa teist muuta ja mõlemad mõistavad mehed ja naised toimivad erinevalt – see ongi looduslik ja vajalik polaarsus. Koos võivad nad luua midagi, mida kumbki üksi ei suuda – partnerluse, kus austus ja mõistmine on olulisemad kui võistlus, kes on parim.
Read article