Täiskasvanu ea suhete kvaliteet pärineb lapsepõlvest, III osa

PsühholoogiaLeave a comment

Kaootiline kiindumussuhe kujuneb tavaliselt siis, kui laps on kogenud või pealt näinud vaimset või füüsilist vägivalda. Sellest kasvavad välja täiskasvanud, kes satuvad korduvatesse vägivaldsetesse suhetesse või käituvad ise teiste suhtes vägivaldselt. Sageli väljenduvad sellised mustrid ka isiksushäiretena.
Üks levinumaid on piirialane isiksushäire, mida iseloomustab ebastabiilne mina-pilt, tugev hülgamishirm ja emotsionaalne äärmuslikkus. Teine sagedane muster on nartsissism, mida esineb rohkem meeste hulgas.

Täiskasvanu ea suhete kvaliteet pärineb lapsepõlvest, II osa

Lapsed, Perekond, Psühholoogia, Vaimne tervisLeave a comment

Ebaturvalised kiindumussuhte mustrid mõjutavad inimest kogu elu – need võivad tuua kaasa kaootilised suhted, nõrga minatunnetuse, terviseprobleemid ja sõltuvused. Sageli kordub sama muster põlvest põlve, sest lapsepõlves õpitud viisid lähedust kogeda ja konflikte lahendada kanduvad edasi täiskasvanuellu. Ebaturvalise kiindumusega inimesed satuvad kergesti toksilistesse suhetesse: üks klammerdub, teine põgeneb – ja mõlemad hoiavad sellega oma sisemist ärevust kontrolli all.

Täiskasvanu ea suhete kvaliteet pärineb lapsepõlvest, I osa

Lapsed, Perekond, Psühholoogia, SuhtedLeave a comment

Inimene vajab tasakaalu, et end elus turvaliselt tunda. Kiindumusteooria järgi kujuneb see võime juba varases lapsepõlves – esimeste suhete kaudu. Kui laps kogeb hoolivust ja stabiilsust, kasvab temast inimene, kes suudab luua terveid suhteid ja vastutada oma elu eest. Kui aga varases suhtes on olnud ebakindlust või hirmu, kanduvad need mustrid edasi täiskasvanuellu ja põlvest põlve.

Mis on kaassõltuvus?

Lapsed, Perekond, Psühholoogia, SuhtedLeave a comment

Iga inimene vajab kuuluvustunnet ja teadmist, et ta on armastatud sellisena, nagu ta on. Kui laps kogeb aga emotsionaalset või füüsilist hülgamist, jääb tema sees turvatunde vundament nõrgaks ja täiskasvanuna kordab ta mustreid, mis kunagi aitasid tal ellu jääda. Emotsionaalne hülgamine ei tähenda ainult karistamist või hoolimatust – see võib avalduda ka vaikuses, kuulamata jätmises või soojuse puudumises. Hiljem väljendub see pidevas hirmus kaotada teiste heakskiit, vajaduses olla “tubli” ja kõigile meele järgi.