Inimesi jälgides, sh ka iseenda lõppenud abielu tagantjärele vaadeldes tundub mulle aina enam, et naistel on kuidagi suurem vajadus partnerit muuta kui meestel. Naised tahavad mehest endasugust teha, saamata aru, et see pole võimalik – me juba sünnime erineva ajuehitusega, meie ajude arengukiiruski on erinev, võimed, sh viis armastada ja seda väljendada, on ka erinevad. Me oleme loodud teineteist täiendama, mitte dubleerima. Kui tahad oma koju teist naist, võtagi teine naine, milleks sulle siis meest vaja on? 

Kuidas me, naised, küll sinna jõudsime? Või polegi me kunagi suutnud mõista, et mehed ja naised ongi erinevad ja see ongi ilus? Kahjuks on mul tunne, et seda ilu oskavad hinnata ja märgata vähesed, sest suurem osa arvamusi, mida siit-sealt kuulda ja lugeda saab, räägivad küll meeste ja naiste erinevustest, kuid tõlgendus on lihtsalt… julm.

Ma olen ka läbi elu jooksnud koos kõigi klišeedega, mida naised meestest räägivad, mida vanemad on meile õpetanud, mida kultuuritaust on meile andnud. Kui eelhäälestus on tekkinud eelarvamustest, siis saab sellest silmade ette omamoodi filter, mis moonutab kõike. Nii sa märkadki ainult neid asju, mida tahad näha – ehk negatiivset –, ja saad oma eelarvamustele kilode kaupa kinnitusi. Sellest on tohutult raske läbi murda, ma tean, aga ometi on see võimalik.

Kust mina pihta hakkasin? Kõigepealt jäin enda sees vaikseks, viskasin peast välja kõik ettekujutused ja arusaamad, mis mul meestest olid, ja hakkasin lihtsalt vaatlema. Lugesin raamatuid, kuulasin laulude sõnu. Üritasin jõuda mehe sügavama olemuse mõistmiseni, püüdes samal ajal mõista iseend, oma naiselikkust, väge, mis meis, naistes, peidus on, sest mõista üht ilma teiseta näis mulle võimatu. Avanenud pilt oli võrratu. Kui ilus on mehe olemus ning milliseid stiihiaid suudab luua naise ja mehe omavaheline polaarsus – tõeline loodusjõudude vaatemäng.

Meeste ambivalentsus on kuidagi müstiline: väga tugeva pealispinnaga, aga seest nii õrnad, ja kui kerge on neid katki teha! See vajadus naise olemuse järele, vajadus olla naisele meele järele, sest meie, naiste sees on mingi müstiline vägi, mingi allikas, kust nad käivad elujõu saamiseks joomas. Naised on elu läte. Kui muidu ei usu, siis mõtle kasvõi naise võimele last kanda ja sünnitada. Naine pole sünnitaja füüsilise lapsega seoses – me kanname ja sünnitame iga päev midagi, anname iga päev millelegi või kellelegi elu. See võib seisneda ka selles, et anname mehele hommikul enne väljumist päevaks jõudu kasvõi väikese kallistuse või suudlusega uksel, naeratuse või paitusega temast mööda minnes. 

Kanna mind kätel

Naise armastus on mehe selgroog ja kui naine tahab, et mees kannaks teda kätel, tuleb tal mehe selgroole enne oma soojuse ja armastusega tugevus anda, et mees suudaks teda kanda. Ütlemisel „iga eduka mehe taga peitub üks võimas naine“ on tõetera sees. Oh ei, see ei tähenda, et mehed ei suuda ise üksi tippu ronida – suudavad küll, aga usun, et ilma armastava ja toetava naiseta on see tal mitu-mitu korda raskem kui sellel, kellel on naise armastuse allikas, kust joomas käia. 

Mida see allikas sisaldab? Armastust, soojust, hellust, imetlust, innustamist, tuge, väärikust, ärakuulamist, andestamist, olemasolemist, seksi, armsaid pisiasju, koos vaikimist, mõistmist, ruumi andmist ja … Igaüks jätkab siit ise.

Seks on vaimne asi, mis jätab nähtamatusesse jälje, isegi kui me seda kogu aeg ja väga tugevalt ei koge või ei taju. Selleks et seks täidaks oma päris eesmärgi  – saada hingeliselt, vaimselt ja füüsiliselt rahuldatud ühes ja samas hetkes korraga –, peaks seksil olema tähendus. Mida rohkem tähenduseta seksi, seda tühjemaks ja suuremaks läheb auk hinges, seda külmemini hakkab tuul uluma, kuni lõpuks tundub, et enam pole kuskil asu, miski ei paku enam midagi. Armastuseta seks ei toida, vaid lõhub mõlemat poolt, sest kui naine ei saa avada mehele oma elu lätet, ei saa mees juua ja naise enese läte jääb ka iga korraga aina tühjemaks või saab sellest mingi sogane ja haisev mudaauk, kuna naise allikas ammutab oma väe andmisest. Miks? Sest meie oleme vesi ja mehed on selle vee peegeldus: me saame tagasi kõik, mida me mehele anname, ja see vallandab meis omakorda suutlikkuse ja tahte uuesti anda.

Naine, sa saad mehelt täpselt seda, mida sa talle annad. Muidugi juhul, kui sa pole koos imbetsilliga, kes on nagu elevant portselani poes ega saa mitte millestki aru, rääkimata oma mehelikkuse olemusest teadlik olemisest. Kui ikka on neandertallane, siis jookse nii kaugele kui võimalik. Oma allikat ei ole vaja lasta igal suvalisel sogaseks trampida.

Iga mees vajab ellu sellist elu lätet ja kui seda pole, on hinges külm, tühi ja pime. Tüüpiline viga, mis tehakse, on minna ja otsida seda suvalisest seksist ükskõik kellega. Aga ainult seksis seda pole. Seks on jah üks viis elujõudu saada, kasvõi kuidagi, natukenegi, aga toimib ainult aseainena ja selle mõju kestab väga lühikest aega, sest seks ilma teiste tasanditeta on elu lätte hale vari. 

Päriselt saab mees rahulduda siis, kui ta on suhtes, kus naine on teadlik oma väest ning toidab ja joodab meest teadlikult oma hingest ning kus nende seks on kui kaitsev ümbris vaimsele ja hingelisele lähedusele. Selliselt koos loodud kaitsev ümbris toetab ja kinnitab allika olemasolu, andmist ja saamist; suhtes, kus naine aktsepteerib oma naiselikkust ja mehe mehelikkust sellisena, nagu need on.

Miks mehed siis ikkagi on sellised?

Selleks et aru saada, kuidas mees on kokku pandud, tuleks jälgida väikesi poisse. Nad sünnivad siia ilma õrna ja armsana. Minu väike poeg on nagu komplimendimasin, kes väljastab pidevalt mõne mind imetleva lause või ka tundeväljenduse koera, vanema õe, minu või isa kohta. Ma loodan, et see jääbki nii – võime väljendada tundeid ja julgus seda teha.

Poiste mängud on füüsilisemad, nad elavad palju keha kaudu. Ka tüdrukutel on „keha kaudu“ õppimise faas, aga poistel käib see tugevamalt ja nii jääbki. Nad peavad kõike rohkem kui tüdrukud katsuma ja oma kätega järele uurima ehk kogema füüsise kaudu. Nad on füüsiliselt liikuvamad, nende liigutused on suuremad, nurgelisemad, äkilisemad. Samal ajal kui tüdrukute liigutused on rahulikumad, väiksema ulatusega.

Uuringutest, kas ja miks on naised meestest verbaalselt võimekamad, selgus peale aju ehituslike erinevuste veel üks põhjus: me mängime poiste ja tüdrukutega erinevaid mänge. Kuna poisid on olemuselt tüdrukutest liikuvamad ja neid huvitavad rohkem ka liikuvad objektid, räägime tüdrukutega rohkem, loeme neile rohkem, arutleme rohkem, kuna nad suudavad paremini paigal püsida. Poiste mängude kõrvale ei osata nii palju rääkida, kui vanemad seda just teadlikult ei tee.  „Tsuhh-tsuhh“, kui rong sõidab, ei arenda ju eriti kõnet, mis omakorda mõjutab ka poiste oskust end emotsionaalselt väljendada. Sageli on nende keha liikumises, enne kui mõte jõuab järele, et mis ja milleks – uudishimust ja uurimishuvist piisab täiesti. Poiste aju on kokku pandud nii, et nad märkavad rohkem üldpilti, tüdrukud detaile.

Üldpildi esimesena märkamine kandub ka meeste täiskasvanuellu – ilus naine, oo! Lähen vaatan lähemalt. Kui üldpilt meeldib, alles siis hakkavad nad üksikasjadesse süvenema ja tahavad teada, mis talle meeldib ja kes ta selline üldse on. Nad on ehitatud nii, et reageerivad kõigepealt välisele ja seejärel sisule (aga samas, kõik, mis on naise sees, kiirgab ka väljapoole, nii et…). Samal ajal kui naistele, kes märkavad esialgu rohkem üksikasju ja alles pärast seda tervikut, on üldjuhul esmalt tähtsam see, mis on mehe sees, ja siis alles tuleb välimus. Naljatamisi võiks küsida: „Miks muidu on ilusaid mehi nii vähe, aga naisi nii palju?“

Ära järelda nüüd siit, et tee mehe südamesse käibki end neile võimalikult lühikeses miniseelikus eksponeerides. Ka siin on reegel: sa saad seda, mida sa pakud. Kui tahad seksi, siis on see okei. Kui tahad südant, tuleb ka läheneda südame kaudu, uskudes, et neil on see seal sees täitsa olemas ja nende eesmärk olla armastatud on sama tõeline nagu sinulgi.

Löögid allapoole vööd

Ühiskonnas tooni andev meeste seksuaalsuse alandamine või naeruvääristamine teeb mulle aina rohkem haiget. Mida muud need „mehed tahavad vaid üht asja“ või „mida need mehed muud ikka tahavad kui seksi“ jms väljendid on? Või kui mehel ja naisel on suhtes erinev iha, mille tõttu ei suuda kumbki iseendaga toime tulla, siis ei suudeta end ka normaalselt väljendada ja hakatakse üksteist ründama või mõnitama. Kuna naised on meestest verbaalselt võimekamad, oskame me ilmselgelt paremini salvata, kui vaja, ja mehed, kes on meist hingeliselt õrnemad, lähevad kergemini katki. Mulle näib ka, et naised on oma tülides mitu korda julmemad kui mehed ning kui läheb sõjaks mis tahes teemal, ongi osa naiste üks põhirelvi mehe ründamine allapoole vööd.

Miks naised halvustavad mehe seksuaalseid vajadusi või mehe seksuaalsust üldiselt? Ilmselt tuleb otsida põhjusi kultuuritaustast. Kunagi ilmus Õhtulehes vist 20. sajandi alguse kohta artikkel, kus oli katkend raamatust, milles õpetati naisi mehi „sugutamise ajal mitte innustama“ ehk olema võimalikult puine ja elutu puunukk. On olnud ka aegu, mil kirik luges piiblist välja, et kogu seks on ülepea üks jube patt, unustades ära, et jumal ise oli see, kes lõi meile seksuaalsed naudingud. Tõenäoliselt leiame sealt ka müütide „naistele ei meeldi seks“ või „naised, kellele meeldib seks, on prostituudid või muidu hoorad“ juured.

Kui müütide vanu juuri ikka ja jälle kasta, on puu ja vili, mis peale kasvavad, tõeliselt koledad, sest on võimetu aktsepteerima midagi või kedagi tema algupärases olemises. Sugudevaheline sõda ning vastastikune halvustamine saab aina hoogu juurde. Nende müütide tagajärjel kastreerivad naised mehi iga päev lmeeste seksuaalsuse kaudu ja mehed seksobjektistavad naisi, et kompenseerida oma mahasurutud olemust. Lõpuks on mõlemad osalised õnnetud.

Mida siis teha?

Lihtsalt armasta teda. Aktsepteeri tema olemust nii, nagu see on, ja aktsepteeri ka omaenda naiselikkust nii, nagu see on. Püüa teda muutmise asemel hoopis mõista ja õppida oma naiseks olemise väge paremini tundma – siis võite koos luua stiihiaid, mille vaatlemisest ja milles osalemisest ei väsi.

Päris armastuses ei ole hirmu, pole kadedust, pole „aga tema ju“-mõtlemist ja mis peamine: armastuses on olulisem anda kui saada ja pole sugugi tähtis, kes tegi esimese sammu. Astu ise esimene samm, lase end vabaks ja saa ise armastuseks, milles tema selgroog kasvaks sinu kandmiseks tugevaks. Ära oota, et ta kinnitaks sulle oma armastust iga päev sõnadega, vaid märka kõiki pisikesi asju, mida ta sinu heaks teeb, ning tunnusta teda selle eest. 

Mõnikord teevad nad meie jaoks üsna keerukaid kompromisse, ilma et me märkakski. Armastus on tegu ja kõige rohkem ongi peidus just ridade vahel. Kasuta tema armastuse märkamiseks rohkem oma südamesilmi kui füüsilisi kõrvu ja sinust saab palju õnnelikum naine. Ei öelnud väike prints asjata, et südamega vaadatakse, sest silmad on pimedad.

Meeste armastus võib alguse saada küll teisel moel, kuid pole seetõttu sugugi halvem kui naiste oma. Nende algus ja viis armastada on teistsugused kui naistel, aga samaväärsed. See on nagu kahe inimese ühte linna sõitmine: neil on erinev alguspunkt ja erinev transpordivahend, kuid nad mõlemad jõuavad samasse paika ning kohtuvad seal.