Talvekooli teemad:

1. ATH ja autism seestpoolt vaadatuna–Selles veebinari salvestuses vaatame, millised on kõige levinumad müüdid ATH ja autismi kohta ja kuidas asjad tegelikult on, selgitame, kuidas töötab aju ja miks käitumine kõrvaltvaatajale vahel „veider“ tundub; mis on ATH ja autismi erinevused ning sarnasused; kuidas päriselt toetada: kodus, koolis, tööl 
2. Autism, ATH ja motivatsioon: Kuidas edasi kui aju vastu töötab? Selles veebinari salvestuse räägime, miks motivatsiooni probleemid tekivad. Lõhume müüte ja vaatame, miks tavalised “lihtsalt tee ära” nõuanded neuroerineva aju puhul ei tööta. Selgitame, kuidas töötab neuroerinev aju käsklusi jagab ja infot töötleb? Mis juhtub, kui aju ei jaga korraldusi “õiges järjekorras” või kui see lihtsalt ei “käivitu”? Selgitame lihtsas keeles, kuidas ATH ja autism mõjutavad motivatsiooni, tegevuse alustamist ja emotsionaalset eneseregulatsiooni; kuidas ennetada läbipõlemist või sellest taastuda? Kui sa arvad, et “laisk” oled, siis tegelikult võib asi olla hoopis selles, et su aju on väsinud. Näitame, kuidas märgata esimesi märke ja mis aitab. Siit saad kaasa ka nipid ja trikid: Kuidas saada asjad tehtud ka siis, kui aju vastu vaidleb?
3. Kuidas oma ajuga koostööd teha?
   
   Selles veebinari salvestuses räägime, kuidas panna autism ja ATH enda kasuks tööle: Autism ja ATH on nagu kaks erinevat operatsioonisüsteemi – osaliselt kattuvad, osaliselt täiesti vastandlikud. Ühel on terav fookus ja süsteemne mõtlemine, teisel plahvatuslik loovus ja pidev liikumine. Aga mõlemal on omad “supervõimed”, kui õppida neid õigesti kasutama. Samuti sellest, kuidas luua ja säilitada motivatsiooni ka nende ülesannete puhul, mida teha ei taha: Kui sul on ATH, autism või mõlemad, siis ei piisa soovitusest „lihtsalt alusta“. Mõni ülesanne tundub ajule kohe nii mõttetu, tüütu või keeruline, et tekib justkui nähtamatu sein – ja selle taha jäävad ka kõige lihtsamad asjad: arve maksmine, e-kirjale vastamine, prügi välja viimine. Uurime ka, kuidas vältida ülekoormust ja läbipõlemist ning mida teha siis, kui see on juba tekkinud kuid elu tahab siiski elamist: Neuroerineva inimese aju töötab sageli täistuuridel, isegi siis, kui väliselt ei paista midagi. Iga sotsiaalne olukord, valikute tegemine või lihtsalt päeva planeerimine võib väsitada rohkem kui füüsiline töö. Kui sellele lisandub krooniline stress, ootused ja enesesüüdistamine, ei ole läbipõlemine kaugel.
   
   
4. Kuidas saada lapsed ekraanist välja?
   
   Selles veebinari salvestuses räägime, miks ekraanist lahti saamine on neuroerineva lapse jaoks eriti raske; kuidas luua päevarutiin, mis vähendab vastupanu ja suurendab koostööd; millised tegevused aitavad päriselt käivituda ja loovad rõõmu; kuidas suhelda nii, et laps tunneks end kuulduna, mitte kontrollituna; jagame nippe, mis on päriselt töötanud peredes, kus kasvavad neuroerinevad lapsed.
5. Kuidas asjad tehtud saada?See õpiamps aitab mõista, miks tegutsemine ei sõltu ainult distsipliinist, vaid ennekõike suhtumisest iseendasse. Räägime, kuidas leida oma loomulik rütm ja tegutsemisviis, mis arvestab neuroerineva aju vajadusi – mitte ühiskonna ootusi. Käsitleme põhimõtteid, mis aitavad lahti lasta perfektsionismist ja liigsest enesekriitikast: kuidas lubada endale puhkust, näha logelemises taastumist, ja märgata, et mõnikord vähem ongi rohkem. Õpime, kuidas oma minapilti ja enesehinnangut korrigeerida nii, et tegutsemine tuleks kergemalt, mitte läbi pideva enesesundimise. Õpiamps sobib kõigile, kes soovivad õppida saavutama rohkem, tehes samal ajal vähem.
6. AbivahendidÕpiamps keskendub välistele abivahenditele, mis aitavad neuroerineval ajul paremini toime tulla igapäevaelu nõudmistega. See ei ole lihtsalt “võta ja pane kõik kalendrisse kirja” veebinar, vaid pakub lahendusi, mis arvestavad neuoerineva aju eripärasid. Kogemusnõustaja Kadi Urbas räägib tööriistadest, mis toetavad tahtejõu kokkuhoidmist, motivatsiooni ja ületundlikkuse reguleerimist ning organiseerimist, – alates äppidest ja planeerimisvahenditest kuni füüsiliste vidinate ja väikeste rutiinideni. Lisaks anname lühikese tausta nippidest kuidas nende abivahendite abil luua väikeseid võite igasse päeva ja seeläbi reguleerida nii oma tahtejõudu kui motivatsiooni. Kõik näited on koolitaja ja tema klientide poolt isiklikult läbi katsetatud.
7. Kuidas ehitada motivatsiooni vundamentiÕpiamps selgitab, kuidas ja miks motivatsioon ei ole ainult tahtejõu või dopamiini küsimus – see tugineb palju sügavamatele mehhanismidele. Enne kui dopamiini tasakaal üldse tööle hakkab, peab olema olemas vundament: rahuldatud vajadused, turvatunne ja stabiilsus. Kuid neuroerineva inimese Maslow püramiid ei ole päris samasugune. Iga aste – alates baasvajadustest kuni eneseteostuseni – on seotud teistsuguste väljakutsetega, mida tüüpiline aju ei koge. Selles õpiampsus vaatame, kuidas neid tasandeid teadlikult üles ehitada, arvestades aju eripära, dopamiinitsükleid ja neuroloogilisi mustreid.
8. Kuidas tulla toime ühiskonna suutmissurvegaSelles õpiampsus räägime, mis on suutmissurve, kuidas see neuroerinevate elu mõjutab ning mida sellega peale hakata.
9. Tulemuslik õppimineÕpiampsus räägime, kuidas õppida viisil, mis sobib neuroerinevale ajule. Käsitleme fookuse hoidmist, mälu eripärasid, dopamiinitsükleid ja õppimisstrateegiaid, mis aitavad teadmisi päriselt omandada, mitte ainult mehaaniliselt läbi närida. Räägime ka motivatsiooni ja eneseusalduse kasvatamisest, et õppimine muutuks vähem pingutuseks ja rohkem mõtestatud protsessiks.

NB! Veebinaride salvestuste ja õpiampsude teemad kattuvad osaliselt, kuid igaüks on siiski erinev ja annab infot juurde. Lähtume ka sellest, et kordamine on tarkuse ema – kui mõnda teemat selgitatakse uuesti, siis see aitab õpitul paremini kinnistuda.