Neuroerineva aju puhul ei ole “asjade tehtud saamine” lihtsalt tahtejõu või ajaplaneerimise küsimus. Tegemist on palju sügavama protsessiga, mis puudutab enesehinnangut, minapilti ja sisemist luba tegutseda omas rütmis. Kui tavaline maailm töötab loogika järgi “tee rohkem, pinguta rohkem”, siis neuroerineva inimese jaoks toob selline lähenemine sageli hoopis tardumise, läbipõlemise või enesesüüdistuse.

Selles õpiampsus uurime, kuidas tegutsemine muutub, kui lõpetada võrdlemine ja hakata päriselt kuulama omaenda tempot. Räägime, kuidas õppida märkama hetki, mil vähem ongi rohkem – ja kuidas logelemine või pausi võtmine võib olla hoopis kõige targem samm edasi. Vaatame, kuidas perfektsionism ja liiga kõrged ootused iseendale röövivad energiat, mida tegelikult oleks vaja väikeste sammude tegemiseks.

Räägime ka sellest, kuidas tekivad mõttemustrid “ma peaksin suutma” ja “ma ei tee piisavalt”, ning kuidas neid ümber kujundada nii, et tegutsemine ei oleks enam pidev tõestamine, vaid loomulik väljendus. Toome näiteid ja praktilisi võtteid, mis aitavad luua rutiine ja süsteeme, mis töötavad koos sinu ajuga, mitte selle vastu.

Õpiamps annab sulle tööriistu, kuidas:

• eristada ühiskondlikku survet oma tegelikest vajadustest;
• märgata ja austada oma rütme;
• muuta perfektsionism teadlikuks kvaliteeditundeks, mitte piduriks;
• luua väikestest sammudest püsiv tegutsemisharjumus;
• ja kasvatada minapilti, mis lubab tegutseda ilma süütunde ja sunduseta.

See õpiamps on mõeldud kõigile, kes on väsinud punnitamisest ja soovivad õppida saavutama rahulikumas rütmis — viisil, mis toetab, mitte ei kuluta.