Motivatsioonist räägitakse sageli kui millestki, mida saab lihtsalt “leida” või “tahta rohkem”. Tegelikkuses on motivatsioon aju ja keskkonna koostöö tulemus – keerukas protsess, mille keskmes on dopamiin, aga ka palju muud. Enne kui dopamiin saab oma tööd teha, peab olema olemas stabiilne alus, millele motivatsioon kinnitub.

Maslow vajaduste püramiid kirjeldab, et inimese eneseteostuseni jõudmiseks tuleb kõigepealt täita baasvajadused: füüsiline turvatunne, emotsionaalne kindlus, kuuluvustunne ja enesehinnang. Kuid neuroerineva inimese jaoks ei ole see tee sirgjooneline. Iga püramiidi aste toob kaasa eripäraseid takistusi: näiteks võib sensoorne ülekoormus või ajapimedus segada füüsiliste ja turvavajaduste täitmist, sotsiaalne tundlikkus või tagasilükkamise hirm raskendada kuuluvustunde kujunemist ning dopamiinisüsteemi ebastabiilsus mõjutada enesehinnangut ja tahtejõudu.

Selles õpiampsus uurime, kuidas need mehhanismid päriselt töötavad. Analüüsime, millised neuroloogilised ja psühholoogilised tegurid kujundavad motivatsiooni teket ning miks tavalised “tee ära” või “pinguta rohkem” soovitused neuroerineva inimese puhul sageli ei toimi. Samuti räägime, kuidas samm-sammult luua omaenda “teistsugune Maslow püramiid” – selline, mis arvestab aju eripära, energiatsükleid ja tegelikke vajadusi.

Õpiamps annab praktilise ja teaduspõhise arusaama, kuidas:

• tuvastada oma motivatsiooni pidurdavaid tegureid;

• ehitada üles isiklik turvatunne ja süsteemne rutiin;

• tasakaalustada dopamiinitsüklit loomulikul viisil;

• luua tingimused, kus motivatsioon ei sõltu hetkeemotsioonidest, vaid on teadlikult taastatav.

See on mõeldud kõigile, kes on tundnud, et motivatsioon tuleb lainetena ja kaob samas tempos, ning tahavad lõpuks aru saada, mis tegelikult selle taga toimub – eriti siis, kui aju ei tööta “tüüpilise käsiraamatu” järgi.