Inimeste jaoks võib naiselikkus tähendada erinevaid asju, aga minu meelest saab selle kokku võtta ühte lausesse: “Naiselik naine on iseendaga rahulolev naine, kes väärtustab end, teab mida ta tahab ja on piisavalt enesekindel, et elada ise ja lasta ka teistel elada”
Meestel on vaja juhtida. Nende testosteroon ütleb neile, et neil on vaja olla tipus ja kui nad seda ei saa, kogevad nad emotsionaalset stressi. Neil on füüsiline põhjus ja psühholoogiline vajadus olla juht mitte juhitav, kui tegemist pole just mehega, kellele meeldib olla suhtes dominandiga. Kui ta ei ole selline mees, et ta naudiks dominandiga suhet, siis see, kui naine igas valdkonnas juhtimist üle tahab võtta ning teab kõiki asju mehest paremini, mõjub talle nagu külmad jääkuubikud krae vahele – süda läheb kinni, tahe midagi teha kaob ja tahtmine kodus olla aina väheneb.
Itaalia on katoliiklik maa, millest tulenev kultuur on määranud osaliselt ära koduse korra ja suhtedünaamika. Nende peredes asjad ära jaotatud – kodust väljas võib mees olla nii suur isane, kui soovib ja kõik, mis puutub töösse, pole naise asi. Naisele ei tule pähegi midagi seoses mehe tööga kommenteerida või sinna targutama minna. Hetkel, kui mees astub koduuksest sisse, on ta naise territooriumil ja peab suu kinni ega lähe naisele õpetama kuidas ravioolisid keeta ja kui on vaja nagi seina panna, siis mees lähebki ja paneb vaguralt selle nagi seina, sest naisel on vaja! Ja ei hakka jaurama selle üle, kas nüüd, kas praegu, kas üldse ja tegelikult me ülepea ei ostagi nagi, sest see maksab tervelt 11 eurot!
Mis mu jutu mõte on? Leppige haldusalad kokku. Igaühel on mingi valdkond või paik, mida ta tahab, et oleks ainult tema oma. Kui sina naisena astud garaaži ja näed ainult kohutavat segadust, siis mehe jaoks on see korrastatud olukord – ta teab üsna täpselt, kuhu ta midagi pani.
Mehe püha paik
Mu ekskaasal oli selleks põgenemispaigaks kelder, kuhu ta kogus kõik oma nodi ja tööriistad ja minu jaoks täiesti kohutaval hulgal ebavajalikke asju. Ükskord, kui ta kodust pikemaks ära läks otsustasin ma seal korda looma hakata, sest no – selline plahvatus! Kuhu see kõlbab?! Kui ta koju tuli ja jälle ühel õhtul keldrisse läks, et midagi omaette nokitseda, siis jäi tal hing kinni – toimunud oli täielik katastroof – kogu tema kord oli läinud, ta ei teadnud enam kus miski asi on, tal polnud õrna aimugi, kuhu ma olin pannud kõik tema pisikruvikesed ja detailikesed, mis olid tema nokitsemisetöö jaoks hädavajalikud ja mis ta just enne oma minekut oli välja otsinud. Mina olin need muidugi kuhjanud suvalisse purki ja siis teise ja kolmandasse ka, kus oli kõik muud asjad, mida millegi sisse lüüa või kruvida saab – ühed kruvid kõiki, mis tähtsust seal on, mis suuruses?
Täna ma enam nii ei teeks. Kui tal on vaja üht paika, mida ta saab pidada täielikult omaks ja seda juhtida, siis taeva pärast olgu! Mingu ja võtku omale see hetk, tehku seal kõik täpselt oma äranägemisejärgi ja naisel pole sinna asja. Oleksin nõus ka oma eluhinnaga seal ukse ees seisma, et lapsed või kes iganes teda sinna segama ei pääseks – tema pühapaik. Mina ka ei taha, et mees minu raamaturiiulisse või pesusahtlisse korda looma läheks või tuleks ja targutaks kõrval, kuidas endale pediküüri teha. Mul läheks ajud krussi, kõrvust hakkas auru tulema ja ma hakkaksin kõva häälega urisema.
Aga mehed… mida mehed teevad? Nemad ei urise naise peale. Nad ohkavad ja otsivad üles oma mutrikesed ja kruvikesed ja püüavad naisele naeratades mõista anda, et tegelikult ta teadis täpselt, kus miski asi on.
Oskus armastada Sinu vigu vaikides
Minu jaoks on täiesti uskumatu kui palju nad suudavad ütlemata jätta, mis naised, emotsionaalsete olenditena kohe välja prahvatavad. Nad on nii delikaatsed (ma ei räägi poiss-meestest, ikka küpsetest meestest), et isegi kui nad näevad mingeid asju, mida sa kiivalt varjata püüad, siis nad teevadki nägu, et nad ei märka. Kui siis ühel hetkel selgub, mis iganes põhjusel, et ta teab ja mida kõike ta sinust tegelikult, päriselt teab, siis tahaks tõmmata mütsi silmini ja vaikselt ruumist välja hiilida, sest siis tulevad meelde kõik need korrad, kui sina oma “tarkusega” hiilgasid… uhh, piinlik! Minu jaoks on nende märkamise oskus ja sellest omakorda vaikimise oskus väga hirmutav. Nii et ma püüan korralikumalt käituda ;). See eelmine lause oli nali. Küll aga püüan ma kasutada rohkem ausust. Ei mingeid maske, mänge vms manipuleerimisevõtteid. Seda mida ta näeb, seda ta ka saab. Küpsed mehed on sirgjoonelised või kui ma oma sõpradele mõtlen – nad ütlevadki seda mida nad mõtlevad, nad ei keeruta ja meeldivad mulle seetõttu naistest enam.
Kui mees ütleb, et läheb prügi välja viima, siis naine mõtleb, et mida ta sellega ikka mõtles ja kas tegelikult ka läheb ja kuhu ta ikkagi läheb ja suudab sinna ühele lausele terve lõigu otsa panna…. Kui naine pole omandanud oskust oma hirmudele otsa vaadata ja küsidagi otse välja, et mida mees sellega ikkagi mõtles, kui ta ütles, et viib prügi välja, siis ongi tüli majas – kuskil on mingid mossitamised ja mingid agendad, millest mees üldse aru ei saa, et kust see tuli. Siis on naine omakorda pahane, et kuidas mees ikka nii mühakas on ja mittemidagi ei mõista.
Hiromantia ei kuulu suhetesse
Kui ma oma klientide või sõpradega räägin ja läheb jälle meeste pihta pahurdamiseks siis ma küsin: “Kas sa ausust oled proovinud?” Enamasti selgub, et ei ole ja siis nad helistavad mulle tagasi, et oh seda üllatust – toimiski! No tõesti… mõtleks, mehed polegi mõtetelugejad. Kas sina oled? Kui sa oled proovinud ausust ja seda tuhandes erinevas viisis ja keeles, siis on aeg minema astuda, sest nagu laulusõnad ütlevad: “sa andesta kallis, kui tuhandes keeles ei olda armsale mõistetav, võib-olla siis tuhande esimest, kallis, ei mõisteta lihtsalt ei mõisteta”
Meil naistel, on nii suurepärane ressurss – meil on mõhnkeha, mis vastutab kahe ajupoolkera töö eest, on 20 % suurem kui meestel ehk me suudame töödelda korraga ühes ajahetkes rohkem informatsiooni kui nemad, kuna meie kahe ajupoolkera vahel on rohkem ajuühendusi. NB! See ei tee mehi vähem arukaks, nad lihtsalt “töötavad” teistmoodi ja see aitab neil olla vähem tormakas.
Nüüd sinu asi on, kuidas sa seda ressurssi kasutad – kui oled äkiline ja tavatsed esimesena reageerida, siis hinga sügavalt sisse- välja ja kasuta oma eeliseid analüüsiks ja mõtlemiseks mitte reageerimiseks. Jälgi, vaatle, tunneta, aktsepteeri.
Naiselikul naisel pole mingit probleemi lasta mõnes asjas mehel ka ennast juhtida, sest ta on piisavalt tark ja piisavalt enesekindel, et tal pole vaja mehega võistlema asuda. Ta laseb mehel olla mees ja alistub iseenda naiselikkusele ja mehe mehelikkusele. Las mees tunneb end mehena, kui ta saab sind kaitsta või sinu eest omal viisil hoolitseda. Pole ju kahju?
Mida alistumine tõeliselt tähendab, sellest räägin mõnes oma järgmises postituses. Kindlasti pole see domineerimine ei ühe ega teise partneri üle ega poolt. Vastupidi – sellel on palju tegemist armastuse ja austusega teise olemuse vastu.