Täiskasvanu ea suhete kvaliteet pärineb lapsepõlvest, III osa

Kaootiline kiindumussuhe kujuneb tavaliselt siis, kui laps on kogenud või pealt näinud vaimset või füüsilist vägivalda. Sellest kasvavad välja täiskasvanud, kes satuvad korduvatesse vägivaldsetesse suhetesse või käituvad ise teiste suhtes vägivaldselt. Sageli väljenduvad sellised mustrid ka isiksushäiretena.
Üks levinumaid on piirialane isiksushäire, mida iseloomustab ebastabiilne mina-pilt, tugev hülgamishirm ja emotsionaalne äärmuslikkus. Teine sagedane muster on nartsissism, mida esineb rohkem meeste hulgas.

Emaks ei sünnita, emaks kasvatakse

Ühiskond ootab, et ema tunne tekiks kohe peale lapse sündi, kuid tegelikult tuleb see sammhaaval, koos elu ja lapsega. Emaks kasvamine on sarnaselt isaks kasvamisele protsess, millest avalikult räägitakse liiga vähe. Ema olemine tähendab kohalolu, tähelepanu, tahet armastada, aga ka julgust õppida, teha vigu ja alustada uuesti. Kas täiuslikku ema on üldse olemas või on lihtsalt ema, kes teeb oma parima, iga päev?

Mis on kaassõltuvus?

Iga inimene vajab kuuluvustunnet ja teadmist, et ta on armastatud sellisena, nagu ta on. Kui laps kogeb aga emotsionaalset või füüsilist hülgamist, jääb tema sees turvatunde vundament nõrgaks ja täiskasvanuna kordab ta mustreid, mis kunagi aitasid tal ellu jääda. Emotsionaalne hülgamine ei tähenda ainult karistamist või hoolimatust – see võib avalduda ka vaikuses, kuulamata jätmises või soojuse puudumises. Hiljem väljendub see pidevas hirmus kaotada teiste heakskiit, vajaduses olla “tubli” ja kõigile meele järgi.