Mehele pole suhtes midagi raskemini talutavamat, kui naise näägutamine ja naisele mehe vaikimine ehk see, kui mees ei näita oma pehmemat poolt, oma tundeid ja ei väljenda oma vajadusi. Õnneks on käitumismustrid midagi, mida saab muuta, olles teadlik nende tekkepõhjustest.
Inimesed ajavad sageli segamini armumise ja armastuse. Armumise hetkel on kõik armsamas joovastav, ilus, armas, tahetakse palju koos olla ning üksteisele jagatakse palju tähelepanu. Teadlased on märkinud, et armumine on aju keemiakokteil, mis paneb inimesi just nii käituma. See lahtub ca kahe aasta jooksul. Siis kas minnakse lahku või tekib armastus ja tuleb argipäev. Ühtäkki ei jagata enam teineteisele nii palju tähelepanu, suhtesse tekib uus tasand – oma koha leidmine suhtes, argiste asjade sobitamine igapäevaellu. Tekib ka ebakindlus: “Kas ma olen kallimale endiselt armas?” Psühholoogid ütlevad, et armastusest üksi ei piisa, suhe püsib turvatundel. Mõlemal poolel peab olema emotsionaalselt ja füüsiliselt turvaline. Turvatunnet tekitab usaldus ja teadmine, et minu vajadused ja mina ise olen teise poole jaoks olulised.
Meeste jaoks kaob see tunne siis, kui naisest saab näägutaja, naiste jaoks siis, kui mees ühtäkki vaikib ja enam nii palju tundeid välja ei näita, koos veedetud aeg ja kõik, mis armumise ajal toimus, ei ole enam nii olulised ja kui naine neid küsib, siis mees ei pruugi enam oma nö kestast välja tulla ja naisele märku anda, et kõik on endine. Meeste emotsioonid töötavad teisiti, sest mehi kasvatatakse erinevalt kui naisi. Mehed julgevad kõige enam väljendada viha, vähem teisi emotsioone. Naistele jällegi õpetatakse, et viha väljendamine ei ole okei, ole hea tüdruk. Teadmist, kuidas oma pahameelt ja vajadusi väljendada võib nii naistel kui meestel jääda seetõttu vajaka.
Naised on loodud pehmuseks ja mehed turvatunde loojateks
Margus Vaher räägib oma raamatus “Kuidas armastada meest” armas olemisest. See, et naine oleks armas, olevat meeste jaoks naise kõige tähtsam omadus ja ta ei mõtle selle all seda, et naine peab nunnu välja nägema. Ta räägib naiselikkusest ja pole midagi ebanaiselikumat ja eemaletõukavamat kui näägutamine.
Kuidas sõnastada naiselikkust? Selles on nii palju müstikat ja kirjeldamatut ju. Jah, on, aga üks, millest minu meelest juhinduda, on tees “naised on loodud pehmuseks”. See on visuaalselt nähtav – naises ei ole nurgelisust, meie vormid on voolujoonelised. Ka seest on naine pehme, mis muudab seksi nauditavaks. Vana rahval on ütlus, et kaks kõva kivi head jahu ei jahvata, liiatigi siis…
Selleks, et mõista paremini, mida ma mõtlen “naised on loodud pehmuseks” all, tee test. Tarvis on patja ja kõva palli. Tennisepall on selleks parim või siis midagi muud sarnast, mis hästi põrkab.
Nüüd aseta padi eemale ja viruta kogu jõust pall patja. Mis juhtub? Pehmus püüab tennisepalli kinni ja pehmendab tagasilöögi jõudu, kui seda üldse on, sõltuvalt siis padja pehmusest. Aga viska täie jõuga vastu seina, vastu kõva pinda ja edasi on üsna ennustamatu, kuhu see pall toas põrkab ja mida ära lõhub.
Nüüd aseta padi eemale ja viruta kogu jõust pall patja. Mis juhtub? Pehmus püüab tennisepalli kinni ja pehmendab tagasilöögi jõudu, kui seda üldse on, sõltuvalt siis padja pehmusest. Aga viska täie jõuga vastu seina, vastu kõva pinda ja edasi on üsna ennustamatu, kuhu see pall toas põrkab ja mida ära lõhub.
Mehele näägutamisega või nähvamisega vastates ükskõik, mille peale, on nagu tennisepallile seinaks olemine. Südamed sulguvad ja tüli tõuseb. See ei tähenda, et enese kehtestamise peaks ära unustama. Kedagi armastada ei tähenda piirideta olekut, aga ka seda saab teha näägutamiseta.
Üks mu hea meesterahvast sõber ütles, et naise pehmuses peitub naise jõud: “ Naise tugevus on pehme jõud, kuid vajadusel uskumatult sitke, nagu terastross. Tugevus ei võrdu kõvadusega: proovi käega nt metssea või kitse südameklappi katki tõmmata! Ja ometi on see üks pehme kehaosa. Naise tugevus on toetada meest sisemiselt, et mees ei peaks olema lakkamatult ja kogu aeg ainult tugev, see laastab. Armastav Naine tõstab vaimselt ja hingeliselt üles mingi ülesande sooritamisel viga saanud või läbi kukkunud/ hävinud mehe. Aitab tal oma uuesti oma tugevuse ja väärikuse leida ja minna targemana ja paremini ette valmistatuna uuele katsele, et võita. Tugev naine tunneb ära kohad, kus oma õrnuse ja südametarkusega leevendada mehe haavade valu, lasta tema valul välja voolata ja motiveerida teda uuesti endasse uskuma. Mehed ronivad sellise naise pärast kasvõi mööda siledat lipumasti üles. Tugev naine ei karda ega häbene mehe seksuaalsust ega ka mitte enda oma, ta ei mängi mehega, vaid laseb tal olla mees, juhtides teda õrnalt, kuid selgelt sellisele rajale, kus nii mehe kui ka tema kui naise seksuaalsed ja emotsionaalsed vajadused täidetud saavad. Ta juhendab meest positiivse tagasiside kaudu, aga ei istu talle pähe, ei manipuleeri. Mees saab tugeva naise üle uhke olla, sest see on tugev ja usaldusväärne, tark partner.”
Siin on meestel endal ka palju ära teha, et naise pehmus saaks välja tulla ja naine ei tunneks end suhtes üksi või kõrvale jäetuna, et ta saaks tunda end turvaliselt. Meeste jaoks on töö väga oluline, see on mehe identideedi osa ja üks teema mille pinnalt tülid tekivad, kui mees ei tekita naisele turvatunnet, et suhtega on kõik korras ja ta on mehele endiselt ihaldatud, hoitud ja omaks võetud. Selleks, et mõlemad tunneks end hoituna ja armastatuna on paaridel vaja välja selgitada, milline on tema partneri armastuse keel. Gary Chapman räägib oma raamatus “Armastuse viis keelt” armastuse keelest, mis inimeseti erinevad ja millest iga inimese jaoks on peamiselt kaks keelt. Need keeled on kvaliteetaeg, kingitused, tunnustussõnad, teenimise kunst ja füüsiline puudutuste keel. Partner ei pruugi rääkida Sinuga sama keelt. Meestele on valdavalt olulised just tunnustussõnad. Vajadus, et partner tunnustaks neid läbi nende töö ja tegemiste. Aga kui mees ei vasta näiteks naise keelele, milleks võib olla kvaliteetaeg, siis siin ongi koht, kust tööst võib saada naisele konkurent, kuna mees koju tulles ei jaga oma tähelepanu jagamatult nii nagu ta teeb seda oma tööga ja naine hakkab tunnustussõnade asemel mehe tööd ründama. Mis kasu on ilusatest asjadest ja suurest majast, kui pole, kellega seda nautida?
Kui inimesed ei mõista, et partneri viis end armastatuna tundmiseks võivad olla teistsugused, siis see võib lõpuks viia lahkuminekuni. Kui tahad sellest rohkem teada, siis soovitan soojalt seda raamatut lugeda. Väga silmiavav. Soovin, et oleksime seda ekskaasaga lugenud meie abielu ajal, see oleks ilmselt paljutki päästnud.
Me kasvame varjatud sõnumite sees, mida annavad meile ühiskond, vanemad, sõbrad. Neist sõnumitest saavad müüdid, mis hakkavad meie elu mõjutama.
Kuidas tekib naiste näägutamine ja meeste vaikimine?
Me kasvame varjatud sõnumite sees, mida ühiskond meile annab. Neist sõnumitest saavad müüdid, mis hakkavad meie elu mõjutama.
Siinkohal toon ära suhtenõustaja Jordan Gray mõtted sellest, milline on ühiskonna kujutluspilt heast naisest ja heast mehest ning kuidas need omavahel erinevad.
Mida mehed kasvades õpivad:
- Mehed ei nuta. Mitte kunagi. Eriti oma naispartneri ees, sest siis lülitub naistel sisse emaliku hoolitsuse nupp ja see kaotab suhtest ära igasuguse seksuaalsuse ja kogu suhe kukub kokku.
- Meestele on kolm reeglit: ära tunne, ole kasulik, seksi palju(dega). Või kui tunned, siis ainus aktsepteeritav tunne on viha.
Jordan Gray sõnastas selle väga hästi: “Kui naised on ühiskonnas seksobjektid, siis mehed on eduobjektid.”
Naistel on omad müüdid, mida järgima peame ja mis lööb sisse lõhe meie ja meeste vahele.
Mida naised kasvades õpivad:
- Kolm reeglit naistele: ole ilus, ole hea tüdruk, seks on pahadele tüdrukutele
Mida naised õpivad meestest:
- Meestele ei ole tundeid
- Mehed tahavad ainult seksi
- Seks meeste jaoks tähendab ainult penetratsiooni
Mida mehed õpivad naistest:
- Naised tahavad ainult neid mehi, kellel on palju raha ja edukas karjäär
- Naistele ei meeldi seks
- Naisele meeldivad jõulised mehed, kes ei oma tundeid
- Mida rohkem sekspartnereid mehel on, seda ägedam mees
Meeste jaoks võib kõik eelnev tähendada ka kontakti kaotust iseenda tunnetega.
Kust need müüdid tulevad? Filmidest, meediast, sõpradelt õues, vanemate lausekatketest… Ja nii püüavad nii mehed kui naised neile müütidele vastada, sest keegi ei taha olla ei mehe ega naisena läbi kukkunud.
Jordan Gray sõnastas selle väga hästi: “Kui naised on ühiskonnas seksobjektid, siis mehed on eduobjektid.”
Need müüdid on rahvusvahelised, lääne kultuurile omased. Jordan Gray räägib sellest oma koolitustes “Inside the Males Mind” väga põhjalikult, samuti blogis ja tema elab…. Kanadas. Seega pole see vaid Eesti probleem.
Mehed – tõesti, kui naine on alustanud ilusast kohast ja rääkinud kenasti veel 10 000 ja miljon korda koos muside, kallistuste ja kena õhtusöögiga ja Sa lihtsalt ei kuule või viitsi tema vajadustega tegeleda, siis süüdista iseennast. Kõik naised ei ole näägutajateks sündinud vaid saavad seda teiega elu käigus.
Kui liita siia otsa see, et lapsepõlves on häbi ämber väga täis saanud (sellest pisut allpool), siis juhtubki nii, et naine ei julge oma vajadusi otsesõnu edastada – kartus saada tagasi lükatud on nii suur. Vajadus ise aga ei kao ära ja pressib välja, nii sünnibki näägutamine.
On muidugi ka teistsuguseid olukordi. Mehed – tõesti, kui naine on alustanud ilusast kohast ja rääkinud kenasti veel 10 000 ja miljon korda koos muside, kallistuste ja kena õhtusöögiga ja Sa lihtsalt ei kuule või viitsi tema vajadustega tegeleda, siis süüdista iseennast. Kõik naised ei ole näägutajateks sündinud vaid saavad seda teiega elu käigus.
Meestel on sama teema – hirm saada tagasi lükatud, kui nad oma vajadustest või tunnetest räägivad või saada häbistatud ja veelkord kinnitust, kui ebamehelik see on. Ja nii nad siis vaikivadki.
Ka siin on teistsuguseid olukordi, kus mehed muutuvad vaikivaks naiste tegude tõttu. Naine – kui Sa ise ei suuda mehe tundeid vastu võtta ja lähed tema pisarate, viha või väsimuse vms peale närvi, ignoreerid, naerad või veel hullem – arvad, et saad teda peale tema tunnete nägemist paremini ära kasutada ja oled seda kasvõi üks kord seda teinud, siis süüdista iseennast. Edaspidi ta lihtsalt ei näita Sulle enam oma õrnemaid hingesoppe ja saadki endale vaikiva mehe, kes ei too Sulle lilli ja ei taha Sinuga koos filmi vaadata, sest kõik need asjad sisaldavad haavatav olemist.
Reaktsioonid on ju ainult pealispind. Südamega vaadates näed sügavamale, näed päris asju ja põhjusi ja sealt saate empaatia ja armastusega üle.
Meeste jaoks ei ole lähedus vaid penetratsioon
Lähedust tekitav tegevus võib olla ükskõik mis, kasvõi ühine toidu tegemine või mis iganes kvaliteetaja veetmiseks on valitud, kus pühendutakse täielikult teineteisele, ollakse hetkes “kohal”. See loob hingelise sideme, mis kulmineerub ühel hetkel magamistoas. Elik – kõik on eelmäng. Nii naise kui mehe jaoks. See on väga oluline punkt ka meestele – kui Sa ei võta oma naise jaoks aega, siis ära imesta, et suhtes läheb kõik allamäge ja seks muutub aina harvemaks ja harvemaks. Keegi ei taha olla mööbel toas, seda eriti just paarisuhtes. Selleks paarisuhe ongi – anda ühele inimesele elus igapäevaselt jagamatut tähelepanu, mis siis, kui see on vaid hetk kallistuseks, soojaks pilguks või sõnaks.
Kui tänu emotsionaalse läheduse tekkimisele juba magamistuppa jõutakse, siis on naistel oluline meeles pidada, et seks ei ole mehe jaoks ainult penetratsioon. Mu eksabikaasa rääkis mulle aastaid, kuidas talle meeldib pakkuda mulle naudingut ilma ise minult aktiivsust vastu saamata. Appi, kuidas see mulle pikka aega kohale ei jõudnud, sest usk sellesse, et seks on meeste jaoks ainult vahekord, oli nii tugev.
Tegelikult… kui panna tähele, mida mehed räägivad, siis seksuaalne tegevus ei ole nende jaoks ainult vahekord. Võimalus pakkuda oma naisele naudingut tekitab neis positiivse võimu tunde – see toidab nende mehelikkust: “Ma olen mees! Ma olen vinge! Ma suudan oma naisele naudingut pakkuda!” Täpselt samal viisil suudava nad ka ise seksuaalset naudingut vastu võtta ilma vahekorrata ja ka ilma igasuguse erektsioonita. Nii et see, kui mehel kohe seisma ei hakka, ei näita kuidagi seda, et Sinu tegevus ei meeldi või ei sobi või et temal on erektsiooniprobleemid. Mehed – naistel sama teema. Kui näib, et naise alakeha ei reageeri, siis see ei tähenda, et me ei naudi, AGA ära iial püüa siseneda kuiva tuppe. See on naise jaoks tõsiselt valus ja lõppeb naisele mikrorebenditega ja Sulle seksipausiga. Kindlasti ei tohiks siingi unustada suhtlemist ja küsimist/märkamist, mis partnerile meeldib. See saab toimuda vaid siis, kui mõlemad tunnevad end emotsionaalselt ja füüsiliselt turvaliselt.
Meeste jaoks on vaimne ja hingeline side täpselt sama oluline, kui naistele. Tähtis on suuta seda kontakti luua ja hoida, kuid näägutamine viib mehel tahtmise lähedane olla minema. Siin tulebki pallikatse mängu – kui naine reageerib tülis olles nagu kõva pind, siis see side kaob ära, aga kui pehme padi, siis tekib suhtesse uus tasand, mis toidab mõlemaid. See ei tähenda, et naine peaks kõik lontuna vastu võtma, mida mees teeb. Ei – see tähendab aru saamist, et temal on omad valud, millele ta reageerib ja naise sees on oskus reageerida valule, mitte reaktsioonile. Nii nagu naisel on vaja õppida reageerima mitte oma valule vaid oma vajadusele. Näägutamine on valule/hirmule reageerimise tulemus. Kui naine suudab end pidurdada ja küsida, mida ma tegelikult vajan ja öelda tahan, siis on pool näägutamise vastast sõda endas juba võidetud.
Mehed – vaikimine on reaktsioon hirmule saada tagasi lükatud, aga kui Sa üldse naisele kuidagi ei näita, et ta on Su südamele armas, siis see kurnab naist. Tal on vaja tunda end turvaliselt nii nagu Sinulgi – teada, et ta on armastatud, ihaldatud ja omaks võetud. Seega proovi oma vaikimse seinast läbi murda – usu, see toob Sulle palju head tagasi.
Reaktsioonid on ju ainult pealispind. Südamega vaadates näed sügavamale, näed päris asju ja põhjusi ja sealt saate empaatia ja armastusega üle.
Asi ei ole ju näägutamises, näägutamine ei ole see, mis suhet katki teeb vaid see, et see kaotab polaarsuse – kui naine on kodus nagu väejuht, siis on kodus kaks meest. Aga mees tahab naist, kedagi, kellega ta ei pea võistlema, olema parim, kedagi kellega on turvaline.
Asi ei ole ka vaikimises vaid selles, et vaikimine tekitab naises ebakindlust ja suurendab näägutamise võimalust või vajadust, sest hirm kasvab. Kui mees vastab naise füüsilistele ja emotsionaalsetele vajadustele, siis saab naine tunda end turvaliselt, sest suhe püsib mitte armastusel vaid turvatundel.
Haavatav olemine nõuab julgust
Selleks, et lõpetada vaikimine või näägutamine on vaja julgeda olla haavatav. Haavatavus on miski, mida me kardame. Mõelda vaid, kui teised inimesed saavad teada, mida ma tunnen või mõtlen või kes ma tegelikult olen. Kohutav!
Paraku on haavatavus ja sh ka valu armastusse sisse kirjutatud. Armastamiseks on vaja julgust julgust tunda, julgust riskida haiget saamisega, suuta andestada. Selleks on vaja mõista, et haiget saamine on üks elu osa, ilma milleta ei ole ka head osa – armastamist ja armastusest osa saamist.
Haavatavuse vastandpool on häbi. Häbi iseenesest pole halb, vajalik nii nagu viha ja kõik muud tunded. Häbi eesmärk on jätta meile meelde, mida ei ole hea teha – näiteks sõitvatele autodele ette joosta või et seadusi rikkudes satud vanglasse.
Haavatavust on vaja ka andestamiseks. Andestamine on meeleseisund ja tuleneb avatud südamega elamisest. Iga kord, kui on arusaamatus on tähtis säilitada haavatavus – mitte sulgeda oma südant kaasale, vaid jääda empaatiliseks, sest muidu tuleb “sõber” kibestumine ja kibestumine on nagu pigi. Tal on kombeks jääda südameseintele ja reostada kõik, mis lähemas ümbruses on. Kui süda sulgub, siis sellest tekkinud kibestumine kerkib üles iga järgmise tüli ajal ja viib inimesi vanade haavade juurde ikka ja jälle tagasi.
Igal lapsel on sündides neli ämbrit – armastus, imetlus, piirid ja häbi. Peale häbistavat kogemust peab lapsel olema võimalus tulla tagasi vanema sooja rüppe, et rahuneda. See annab teadmise, et ta on soovitud ja armastatud ka siis, kui ta eksib ja et eksimused on okei. Häbistav kogemus ei tohiks jääda lapsele kui tume pilv pea kohale, millega ta ei oska midagi peale hakata. Sellest ei tohi kasvada tunnet, et ta on üdini halb.
Häbi uurija Brene Brown ütleb, et häbi ja süütunne ei ole samad asjad. Süütunne ütleb: “See tegu oli viga” aga häbi ütleb: “Mina olen viga”.
Kuid kui lapse häbi ämbrit täidetakse piiride seadmiseks sageli, aga armastuse ja imetluse ämbrid jäävad lapsel tühjaks ehk kohtumist vanema turvalises “süles” ei toimu, siis see sulgeb südame ja haavatavust tuleb täiskasvanuna taastama asuda, sest inimeses kasvab alaväärsus ja usk, et ta ongi üks suur viga või siis õpib ta vältima läheduse kogemusi. Alaväärsusest võib kasvada ka üleväärsus – olukord, kus inimene käitub nii nagu ta ei eksiks kunagi, sest ta lihtsalt ei suuda enam ühtegi eksimust enda häbi ämbrisse ära mahutada – see ajab niigi üle ääre.
Meie ühiskonnas peetakse haavatavust sageli ka nõrkuseks, kuigi see on tegelikult tugevus. Kritiseerida oskavad ju kõik ja nii lihtne on rääkida, kuidas teeks kõike paremini ise püünel olemata või püüdmata saavutada midagi, mis hingelähedane. Haavatavus on loovuse häll – sealt tulevad ideed, inspiratsioon, elurõõm, armastus iseenda vastu. Ilma haavatav olemiseta meil ei oleks ühtki filmi, etendust, muusikapala, teaduse leiutist või sedasama blogigi, mida hetkel loed. Mul on tulnud nende postituste ja ka oma koolituste tegemiseks ületada oma hirmud ja leida üles julgus olla haavatav. Ja teate – see on hea ning ma saan kuhjaga seda, mida annan, teistelt tagasi.
Haavatavust on vaja ka andestamiseks. Andestamine on meeleseisund ja tuleneb avatud südamega elamisest. Iga kord, kui on arusaamatus on tähtis säilitada haavatavus – mitte sulgeda oma südant kaasale, vaid jääda empaatiliseks, sest muidu tuleb “sõber” kibestumine ja kibestumine on nagu pigi. Tal on kombeks jääda südameseintele ja reostada kõik, mis lähemas ümbruses on. Kui süda sulgub, siis sellest tekkinud kibestumine kerkib üles iga järgmise tüli ajal ja viib inimesi vanade haavade juurde ikka ja jälle tagasi. See ei ole ei suhtele ega Sulle endale tervislik.
Kui naine või mees suudab oma südame alati, igas olukorras avatuna hoida, siis ei teki kibestumist ja tõelisele andestamisele, mis ei pea meeles paha, on tee lahti. Endal kergem ja parem elada, teistel inimestel Sinu ümber ka. Soov näägutada või oma tunnetest vaikida kaob siis samuti justkui võluväel ja suhe saab ajas ainult paremaks minna justnagu hea vein.
Kokkuvõtteks toon ära oma hea sõbra mõtte:
Meil – nii meestel kui naistel – on haavatavuse asjus võimalik võtta vaid üks kahest positisoonist:
1. ehitada enda ümber müürid ja end enam mitte avada, et mitte järjekordselt haavatud saada;
2. otsustada teadlikult jätkata avatuna ja haavatavana, mõistes hästi, et surmkindlasti haavatakse mind ka tulevikus, see on vaid aja küsimus. Kuid ma saan sellest üle, ma pole nii nõrk, et see mind maha murraks, ehkki mul on mõni aeg v-ib-olla vägagi valus.
Sest avatud südamega elamine on olulisem, tegelikult ainus inimväärne eluviis. Müürid tunduvad küll kaitsvat ja turvalisust tagavat ning igaks juhuks võib müürile ka kuulipritsi üles seada. Kuid mida ei märgata, on see, et tegelikut ollakse endale ehitanud vangla. Määranud end vabatahtlikku isolatsiooni, sest kui südant ei avata ja end haavatavaks ei tehta, pole võimalik ka mistahes sügavam suhtlemine ja loomuikult ka mitte tähenduslikud, sügavad suhted. Suletud südamega elu on vaene ja suhteliselt enesekeskne, sellisesse ellu ei saa sisemine suurus tulla.”
Häbist ja haavatavuses räägin põhjalikult ka oma Praktilise psühholoogia koolitusel ning blogis olen pikemalt rääkinud ühes varasemas postis, millest saad lugeda siin.