“Ma ei kaota kunagi. Ma kas võidan või õpin,” ütles ükskord mu sõber tsiteerides Lõuna-Aafrika poliitikut Nelson Mandelat, kui tegin talle kurbi silmi kuuldes tema ebaõnnest. Sel hetkel olin ma üllatunud kuid jäin selle üle sügavamalt järele mõtlema ja hakkasin uurima, mis on selle mõtteviisi taga.
Mõned tunnevad seda ka kui võitjate mõtteviisi, psühholoogias on kasutusel termin “kasvumõtteviis”. Viimane meeldib mulle rohkem, sest võitja tähendab ju ka võistlust ja mulle ei meeldi, et terve elu on nagu mingi rööprähklemine kust välja ei saa ja rahu ei ole.
Jah, elu võib võrrelda kui jooksuvõistlusega, kus osad meist on sprinterid ja osad maratonijooksjad. Ühiskond ootab, et me kõik oleks maratonijooksjad, mis paraku ei ole kellelegi kasulik, sest on asju, kus on vaja seda sprinteri energiat. Selleks meil ongi maailmas olemas kaks ajutüüpi – neurotüüpsed, need on need maratonijooksjad ja mitteneurotüüpsed nagu autistid või need ATH-diagnoosiga inimesed, kelle sprinteri omadused muudavad nad lühiajaliselt väga efektiivseks ja kahe nädala töö võib saada ära tehtud nelja päevaga. Edasi on vaja puhata ja taastuda – ikka uueks sprindiks.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida…. ma tahtsin rääkida kahest eri mõtteviisist, mis ühtlasi ka kaks erinevat võimalust elada.
Katrin Saali-Saul rääkis ühes oma “Peresaates” lugu kahest naisest. Nad mõlemad olid läbi elanud Estonia huku. Üks neist jäigi sinna laevale, mitte küll päriselt, aga oma mõtetes ja teine leinas, protsessis selle läbi ning elas rõõmsalt oma elu edasi. Esimese jaoks jäi kogu ta elu sinna laevahukku.
Miks nii? Esimese jaoks sai sellest sündmusest tema identiteet, ta jäi eluks ajaks ohvri rolli, teise jaoks tähistas see lihtsalt üht hetke, üht sündmust paljude tema elusündmuste jadas. Üks eriväelane ütles kord, et ta nägi oma töös igasuguseid asju ja oli hetki, kus ka suuremaid jamasid juhtus, aga kui ta on 36 aastat vana, siis kas üks sündmust peaks kogu tema elu defineerima? Loomulikult mitte!
Need eri suhtumised tulenevadki sellest, kas inimesel on kasvumõtteviis või fikseeritud mõtteviis. Fikseeritud mõtteviisis on ohvriks olemine inimese identiteet. See on olemiseviis ja see ei jäta eriti ruumi vastutusele iseenda tegude, olemuse või elu eest. On normaalne, kui me satume sellesse ohviidentiteeti mõneks ajaks kui elus on juhtunud suurem kriis – töö kaotus, lahutus, kellegi surm, aga sinna ei tohi kinni jääda.
Fikseeritud mõtteviisiga inimesed mõtlevad mustvalgel skaalal – olen andekas/ei ole andekas. Suudan/ei suuda. Nende töö või tegude tulemus defineerib just nimelt neid kahte dimensiooni, samal ajal kui kasvumõtteviisiga inimesed usuvad õppimisse, sellesse, et iga asi on arendatav ning piisava harjutamisega võib heaks saada.
Kasvumõtteviis ei tähenda kindlasti seda, et kui oled kass, siis pead koeraks hakkama. Muidugi õpiksid sa kindlasti haukumise imehästi ära, pika harjutamise peale, aga kas see on mõistlik ajakasutus? Või üldse vajalik?
Näiteks – kui mina ei ole peast tabel ja dokument, siis ma tunnistan seda – ma suudan asju teha hästi, kuid see võtab ebamõistlikult palju aega. Järelikult ma palun kellegi abi, kes on peast tabel ja dokument ning aitab mul sedalaadi vajalikud asjad ära teha. Kui mul on oskus. hästi kirjutada, siis see ei tähenda, et kõik mu tekstid, mida ma paberile panen, on puhas kuld – ei, ka see tahab harjutamist ning kui pikalt kirjutanud pole, siis jahtub sulg ja mõnda aega on jälle keeruline midagi mõistlikku üldse endast välja saada. Seega ma teen seda, mis tuleb paremini välja, sest krokodillid teatavasti puu otsa ei roni ja lehmad vee all hingata ei oska.
Hiljuti tuli meil katkestada ühe uue koolituse test, sest inimesed küll lugesid ja vaatasid veebis olevaid materjale, kuid kohal käisid neist nii vähesed, et asi kaotas oma mõtte. Kas me kukkusime läbi? Ei. Nii nagu Thomas Alva Edison oma elektripirni leiutades ütles: “Ma ei ole läbi kukkunud. Ma lihtsalt leidsin 10 000 viisi, kuidas see ei tööta,” ütlesime meiegi, et me saime teada viisi, kuidas see ei tööta – asi ei toimi põimõppena vaid me peame kogu kursuse mõtlema ümber e-õppeks. Me õppisime midagi, seega me ei lakka üritamast vaid kohandame ja proovime uuesti.
Kasvumõtteviis
Kasvumõtteviisi tutvustas psühholoog Carol Dweck. See mõtteviis keskendub uskumusele, et meie oskused ja intelligentsus ei ole staatilised, vaid need võivad areneda ja kasvada läbi pühendumise, harjutamise ja õppimise.
Siin on mõned peamised jooned kasvumõtteviisist:
1. Võime õppida ja areneda: inimesed, kellel on kasvumõtteviis, usuvad, et nad saavad oma oskusi arendada. Nad näevad ebaõnnestumisi kui õppimise võimalusi, mitte kui lõpp-punkte.
2. Püüdlikkus ja pingutus: kasvumõtteviisi omavad inimesed tunnevad, et nende pingutus ja töö on olulised edusammude saavutamiseks. Nad usuvad, et raske töö ja järjepidevus viivad lõpuks soovitud tulemusteni.
3. Tagasiside ja kriitika: inimesed, kellel on kasvumõtteviis, võtavad vastu tagasisidet ja kritiseerimist, nähes seda kui võimalust õppida ja kasvada. Nad ei pelga konstruktiivset kriitikat.
4. Inspireerimine teistest: kasvumõtteviisiga inimesed tunnevad inspiratsiooni teiste saavutustest, mitte kadedust. Nad usuvad, et teiste edud võivad õpetada neid ja aidata neil oma eesmärke saavutada.
5. Keskendumine protsessile: selle asemel, et keskenduda ainult tulemustele, hindavad nad ka teekonda ja protsessi. Nad mõistavad, et pidev õppimine ja areng on tähtsamad kui ainult lõpptulemus.
6. Usaldus oma võimetesse: inimesed, kes usuvad, et nad saavad oma oskusi arendada, tunnevad end enesekindlamalt ja on avatumad uutele väljakutsetele.
Kasvumõtteviisi omamine võib aidata sul üle saada hirmudest ja kahtlustest enda võimetes. Kui sa usud, et suudad areneda ja õppida, siis on sul suurem tõenäosus riskida ja proovida uusi asju, mis võivad viia edule. Samuti aitab see sul näha tagasilööke ja ebaõnnestumisi kui olulisi samme oma teel arengus.
Fikseeritud mõtteviis
Kasvumõtteviisi vastand on fikseeritud mõtteviis. Fikseeritud mõtteviisi puhul usuvad inimesed, et nende oskused ja intelligentsus on püsivad ja muutumatud. See tähendab, et nad arvavad, et nad on kas “sünnipäraselt andekad” või “lihtsalt mitte andekad” teatud valdkondades. Normaalne on selles olla seisundis, kui on kriis või lein ja midagi on vaja enda jaoks läbi protsessida, aga sellesse ei tohi kinni jääda.
Siin on mõned peamised jooned fikseeritud mõtteviisist:
1. Oskuste muutumatuse uskumine: inimesed, kellel on fikseeritud mõtteviis, usuvad, et nad ei saa oma oskusi ja intelligentsust oluliselt arendada. Nad tunnevad, et nende võimed on kindlaks määratud ja ei muutu.
2. Ebaõnnestumise hirm: fikseeritud mõtteviisiga inimesed kardavad ebaõnnestuda, kuna see võib kinnitada nende uskumust, et nad pole andekad. Seetõttu võivad nad vältida riskimist ja uusi väljakutseid.
3. Mugavustsoon: nad kalduvad jääma oma mugavustsooni, sest uued katsumused võivad panna neid end ebamugavalt tundma. Nad ei pruugi püüda oma oskusi proovile panna.
4. Tagasiside vältimine: Fikseeritud mõtteviisiga inimesed võivad vältida tagasisidet ja kriitikat, kuna nad tunnevad, et see võib ohustada nende enesehinnangut. Nad ei näe tagasisidet kui õppimisvõimalust, vaid pigem kui rünnakut nende võimetesse.
5. Võistlus ja konkurents: Neil on sageli tunne, et nad peavad olema teistest paremad, et tõestada oma väärtust. See võib viia kadeduse ja konkurentsitunde tekkimiseni, kui nad näevad teisi, kellel läheb hästi.
6. Tulemuste keskendumine: Fikseeritud mõtteviisiga inimesed keskenduvad peamiselt tulemusele ja mitte protsessile. Nad hindavad oma edu ja väärtust ainult selle põhjal, kuidas nad võrreldes teistega esinevad.
7. Ebaküpsete tasandite ego kaitsed: omnipotentsus: “Mina olen kõige targem inimene ruumis, mina tean kuidas elu käib!”ja “Mina saan kõigega hakkama, teised on õrnemad”, passiivne agressiivsus ja kahepalgelisus, kus nina ees räägitakse üht ja selja taga teist; süüdistamised stiilis “Minuga on kõik korras, teie olete valesti!”, manipulatsioonid: “Kui soovite minust lahti saada, koondage!”
8. Ohvrimentaliteet: mulle tehakse kogu aeg liiga, mina ei saa ju hakkama, mina-mina-mina, palju tegeletakse iseendaga, kõike võetakse väga isiklikult, filtrid ja moonutused on nii tugevad, et teise inimese mina-sõnumitena öeldud laused ei jõua kohale, sinna tuleb pikk lugu taha, millel pole reaalsusega mingit seost ja siis solvutakse selle loo peale, mis enda peas on, küsimata, kas teine tegelikult ka nii mõtles.
9. Kehv säilenõtkus – iga pisimgi asi lööb verest välja, tekib päevi kestev emotsioonide virvarr või kui inimene suudab natukenegi oma emotsioone juhtida, siis käivitub peas leierkast juhtunu teemal. Mis on säilenõtkus? Säilenõtkus on võime tulla toime raskuste ja muutustega, taastuda ja kohaneda ka keerulistes olukordades. See tähendab, et säilenõtke inimene suudab läbida raskeid aegu ja leida viise edasi liikumiseks, säilitades sisemise tasakaalu ja optimismi. Lihtsamalt öeldes on säilenõtkus oskus olla nagu puu, mis tormis paindub, kuid ei murdu. Tema sisemine telg ei nihku nii kergelt paigast, kui selle inimese oma, kellel on see väga kehv.
Fikseeritud mõtteviis võib tekkida mitmete tegurite tõttu:
1. Kogemused lapsepõlves: lapsepõlves saadud kogemused, sealhulgas vanemate ja õpetajate ootused, võivad kujundada sinu arusaamu oma võimetest. Kui sind on pidevalt kiidetud ainult saavutuste või tulemuste eest, võid hakata uskuma, et sinu väärtus sõltub neist tulemustest.
2. Sotsiaalne keskkond: sinu sõprade, pere ja laiemate sotsiaalsete ringide hoiakud ja arvamused võivad mõjutada, kuidas sa enda võimeid tajud. Kui ümbritsev keskkond rõhutab tulemusi ja saavutusi, võib see suurendada fikseeritud mõtteviisi.
3. Kultuurilised ootused: teatud kultuurid ja ühiskonnad võivad väärtustada teatud tüüpi saavutusi, mis võivad tekitada survet vastata nendele ootustele. See võib viia uskumiseni, et eduks peab olema loomulik anne, mitte pidev töö ja õppimine.
4. Isiklikud kogemused: ebaõnnestumised ja negatiivsed kogemused võivad samuti mõjutada mõtteviisi. Kui oled kogenud ebaõnnestumisi, võid hakata uskuma, et su oskused on fikseeritud ja et sa ei suuda midagi muuta.
5. Väärarusaamad õppimisest: Kui usud, et intelligentsus ja oskused on staatilised ja et neid ei saa arendada, võib see takistada sul uusi väljakutseid vastu võtma ja õppimast.
6. Võrdlemine teistega: Kui sa pidevalt võrdled end teistega ja tajud, et teised on sinust paremad, võib see tugevdada fikseeritud mõtteviisi. Sa võid hakata uskuma, et sul pole piisavalt anne või et sa ei suuda kunagi nende tasemele jõuda.
Fikseeritud mõtteviisi muutmine nõuab teadvustamist ja aktiivset tööd, et ületada need uskumused ja arendada kasvumõtteviisi.
Fikseeritud mõtteviisi omamine võib takistada inimesi arengus ja isiklikus kasvus, kuna nad ei ole avatud uutele kogemustele ja õpikogemustele. Kasvumõtteviisi omamine aitab neil leida uusi võimalusi ja lahendusi ning ületada takistusi.
Kuidas fikseeritud mõtteviisist kasvumõtteviisi jõuda?
Hea uudis on see, et fikseeritud mõtteviisi saab muuta! See nõuab aega ja teadlikku pingutust, kuid see on täiesti võimalik. Siin on mõned sammud, mis võivad aidata sul arendada kasvumõtteviisi:
1. Tunnista ja mõista oma uskumusi: Esimene samm on olla teadlik oma fikseeritud uskumustest. Küsi endalt, milliseid piiravaid mõtteid sa endaga kaasas kannad. Proovi tuvastada, millised olukorrad või väljakutsed panevad sind mõtlema, et sa ei saa hakkama või et sul pole oskusi.
2. Muuda oma keelekasutust: Keel, mida sa enda kohta kasutad, mõjutab sinu mõtteviisi. Proovi rääkida endaga toetavamalt ja julgustavamalt. Näiteks asemel, et öelda “ma ei saa sellega hakkama,” proovi öelda “ma õpin seda ja see võib võtta aega.”
3. Võta vastu väljakutseid: ara karda uusi väljakutseid. Proovi teha asju, mis tunduvad esialgu hirmutavad või keerulised. Ebaõnnestumine on osa õppeprotsessist, seega vaata ebaõnnestumisi kui õppimisvõimalusi.
4. Otsi tagasisidet: otsi tagasisidet oma töö kohta ja olge avatud kriitikale. Kasuta seda tagasisidet enda arendamiseks ja parendamiseks, mitte kui rünnakut oma väärtusele.
5. Keskendu protsessile, mitte ainult tulemusele: tähtis on rõhutada protsessi ja edusamme, mitte ainult lõpptulemust. Isegi väikesed sammud ja arengud on olulised.
6. Inspireeru teistest: Uuri, kuidas teised inimesed on oma väljakutsetega toime tulnud ja oma oskusi arendanud. See võib anda sulle motivatsiooni ja näidata, et muutmine on võimalik.
7. Harjuta eneseaustust: õpi hindama oma jõupingutusi, isegi kui need ei vii soovitud tulemusele. Oluline on, et sa oled proovinud ja pingutanud.
8. Ole kannatlik: muutmine ei juhtu üleöö. Ole endaga kannatlik ja anna endale aega, et uued harjumused juurduda.
Siia kokkuvõtteks sobib imeliselt näitleja Matthew McConaughey kõne. Kui ise inglise keelt ei oska, palu kellegi abi.