Kas aeg juhtub Sinuga või juhid Sina oma aega?
Koolitusel räägin palju mõttemustritest ja kuidas neid märgata ning muuta ja kuidas aju mõtteprotsessid töötavad, kuid lisaks oma mõttemustrite märkamisele on vaja üle vaadata ka viis, kuidas me oma aega kasutame. Kuna koolitusel keskendume just mõttemustritele ja motivatsioonile, mis mõjutavad meie aja kasutamise oskust ja ajajuhtimisele endale pühendame vähem tähelepanu, siis siin on Sulle 10 nippi, kuidas olla iseenda ajale ja ajule parem sõber.
1. nipp
See kuldne sõna “pean”.
Ajajuhtimise teooriad ütlevad, et tuleb panna oma töödele tähtajad, aga mina ütlen, et ärge pange endale mingeid tähtaegu – tehke kohe, esimesel võimalusel. Eriti siis, kui sa oled viimase minuti inimene. Igasugune tähtaeg soodustab asjade viimasele minutile jätmist.
Kui sa jätad asjad viimasele minutile, siis on su aju stressis, sest see teadmine, et peab tegema elab su kuklas. Lisaks tuleb sõber Murphy, kes ütleb, et üks päev, nädal või kuu on ikka puudu ja tulemuseks on iseenda jaoks ebarahuldavalt tehtud asi, pettumus iseendas (mis on minu meelest üks raskemini talutavaid asju).
Stress on miski, mis kurnab teid lihtsalt ära. Edasilükkamine on miski, mis ei võimalda sul tegelikult nautida kohaolu milleski.
“Pean” – unustage sõna pean ja asendage see sõnaga tahan, vajan. Mida on mul vaja selleks, et mu aju ei oleks stressis? Teha asjad kohe ära.
2. nipp
“Vaenlasega läbirääkimisi ei peeta”
Mõnikord on see vaenlane meie aju. Mida vähem mõtleme, seda parem on, eriti siis, kui miski vajab tegemist. Lihtsalt tõuse püsti ja mine tee ära. Ära hakka arutlema selle üle, kas ma tahan, kas ma pean jne. Niikui sa hakkad endaga aru pidama, oled lahingu kaotanud, lisaks tõuseb veres stressitase, sest kuskilt lipsab kindlasti sisse mingi “pean”.
Jaan Aru ütleb oma raamatus “Ajust ja arust”, et vilumuse tekkides kaob meil vajadus mõelda ja kui üks sportlane hakkab mõtlema oma tegevuse peale, siis võib tal kõik viltu minna. No näiteks kui sõbral läheb pinksipallis hästi ja Sa oled parasjagu kaotamas, siis kiida tema servimise oskust. Sõber hakkab sellele mõtlema ja nii see serv, mis enne käis automaatselt, nässu lähebki. Sama asi on asjade ära tegemisega. Kui juhtida tähelepanu tegemist vajavatele asjadele läbi arutluste kas ma tahan, meeldib, ei viitsi või viitsin on kõike väga palju raskem teha.
Kui tõesti juhtub, et näiteks koristades käib Su peas plaat, mis kordab “ei viitsi, ei viitsi, ei viitsi” siis tea, et aju armastab mõistatusi. Ta on nagu koer, mis vajab konti, mida närida. Anna talle see mõne audioraamatu või raadiosaate näol, mis koristamisel taustaks mängib. Elamine saab täiesti märkamatult korda!
3. nipp
Otsi motivatsiooni puudusel abi
Bipolaarsuse tõttu esineb mul aeg – ajalt depressiooniepisoode, kus motivatsiooni leidmine on üliraske, mõnikord lausa võimatu. On aegu, kus ma lasengi endal olla, sest kui ma oleksin palavikus, siis ma ju lesiksin voodis. Depressioon ongi nagu vaimne palavik. Kuid ka palavikus olles ma püüaksin olla iseendaga sõber ja teha ära vajalikud asjad näiteks söömine või muud säärast. Nii püüan ma ka nende episoodide parematel päevadel teha ära asju, mille tegemata jätmine mind veel suuremasse auku lükkaks.
Ühel sellisel hommikul ärkasin üles ja mõtlesin, et ei, mina siit voodist küll üles ei tõuse, tõmban teki üle pea ja ei mingeid kontrolltööd, mis siis, et olin selleks pikalt valmistunud. Teesklen, et muud maailma pole olemaski. Mis ma tegin? Ma helistasin sõbrale, kellel oli võimalik tulla kohale – ma pidin püsti tõusma, sest ma ei saanud teda ju ometi ukse taha seisma jätta. Ta keetis mulle kohvi, valmistas hommikusöögi ja viis kooli. Ma lõpetasin selle päeva väga edukalt – tegin ära oma olulise testi, osalesin isegi ühes loengus ja hoolitsesin oma aju eest ehk sõin korralikult, tarbisin vett ja õhtul tulin koju ning jäi aega veel ka mõttelagedaks ajaks, et lihtsalt olla voodis, tõmmatagi tekk üle pea ja teeselda, et maailma pole olemas.
Leia Sina omad viisid – kõne sõbrale, nõustajale kellele iganes, kes on sinu tugivõrgustik, mõte kuumast tassist kohvist, hea söök, mis külmikus ootab vms.
4. nipp
Luba endal eksida
Muidugi alati kõikidel päevadel kõik ei õnnestugi. See on ka okei.
Näiteks ühel õhtul käisid mul külalised, kes läksid ära kuskil õhtul 11 paiku. Ma ei raatsinud veel magama minna, mõtlesin, et puhkan oma ajukest ja vaatan ühe seeria oma lemmikseriaali (mis on ühtlasi tegelikult mu keeleõpe ehk hispaania keeles). Muidugi ei piirdunud ma ühe osaga. Mu vaatamine lõppes öösel kell 2. Ma teadlikult ei kasutanud oma pidurdamise oskust.
Edasi läks kõik nagu doominiklotsid – see mõjutas tervet minu järgmist päeva. Ma küll tõusin hommikul kell 7 nagu pidin ja tegin ära kogu oma osa, mis võimalik, aga mu järgmise päeva keeletund oli mõttetu – mu aju oli väsinud, mu keha tahtis magada, ma ei omandanud suurt midagi. Mu ajagraafik läks ühe ootamatuse tõttu nihkesse ja ma tegin sellega seoses halbu otsuseid ega jõudnud õhtusesse loengusse – ma teen halbu otsuseid, kui ma olen väsinud, mu piirid ei pea, ma ei suuda end kehtestada, mul puuduvad pidurid. Siit moraal – kasuta oma pidureid siis, kui sa tead, et need sul veel olemas on.
Siin on andestamiseoskus väga oluline – sõbrale sa annaksid ju andeks, kui ta väsinud on, sest rumala peaga ei taibanud eelmisel õhtul õigel ajal magama minna? Igasugune tagasilangus õppimiseprotsessis on ainult loomulik. Kui see nii poleks, poleks sa inimene vaid robot. Teadvusta seda endale ja pööra kõik õppimise kogemuseks.
5. nipp
“Igale päevale saab küllalt omast vaevast”
Hetkes elamine on üks stressihaldamise võtmeid. “Ole kohal” selles tegevuses, mida parasjagu teed – nii naudid sa iga tegevust rohkem, oled edukam oma tegemistes ja vaba aeg omandab sootuks ilusama värvingu ja meelistegevuste tegemisest on rohkem kasu. Rööprähklemine on müüt, väga kahjulik müüt. See on illusioon, mida ei tasu uskuda.
6. nipp
Hommikud on kõige tähtsam osa päevast
Mida sa teed, kui hommikul ärkad? Milline näeb välja sinu päeva algus? Olen märganud, et päev saab olema just selline nagu su päeva algus on. Sellepärast on tähtis, et sa võtad endale hommikul enda häälestamiseks hetke aega. Igal ühel on see vajadus erinev. Mõni istub ja mediteerib, teine palvetab, kolmas joob rahus kohvi, loeb samal ajal lehte või mida iganes. Ükskõik kui kiire su päev tõotab tulla – hommik ei tohi olla tormamine, see on eneses rahupaika minemise aeg, et see püsiks kogu ülejäänud päeva. Kui vaja, ärka teistest varem ülesse. Õhtud on niikuinii väsinud pea, see on kindel. Väsinud pea teeb mida? Kõike aeglasemalt, seeõttu, anna endale andeks, et sa õhtuti ei jaksa – inimene on lihtsalt nii loodud. Ära tee õhtuti asju, mis su ajult mingit ressurssi nõuavad – sama asi, mida sa õhtul teed ehk kaks kuni kolm tundi võib hommikul võtta 30 minutit. Kasuta need kaks või kolm tundi hoopis puhkamiseks, kvaliteetajaks lastega või milleks iganes sa tunned, et vajad.
7. nipp
Lae end maha
Kui koju tuled, siis võta endale aega aklimatiseerumiseks, leia moodus enda maha laadimiseks. On see kõne sõbrale, päevikusse kirjutamine või oma päeva jagamine kellegi lähedasega. Enda motiveerimiseks võid teha märkmeid olnud päeva kohta – milles ma olin tubli, milles ma sain võimaluse õppida (me tegelikult ei kuku iial läbi, me alati võidame. Kõik oleneb sellest, kuidas me mingisse olukorda suhtume. Ükskõik, mis see on, tee seda ja õhtu tuleb taas rahulikum.
8. nipp
Anna oma ajakavale teadlikult “õhku”
Jäta ruumi ootamatusteks, selleks, et oled väsinud. Arvesta oma kehaga. Näiteks naistel on suureks produktiivsuse mõjutajaks menstruaaltsükkel – sellega tuleb arvestada. Osad naised ongi nädal enne väsinumad, seega tuleb sellesse aega planeerida vähem asju, menstruatsooni ajal on isegi meie hääl väiksema jõuga – näiteks lauljaks õppijad teavitavad koolis oma õppejõude, et on menstruatsioon ja sel päeval nad ei osale laulutundides ja sest hoiavad oma häälepaelu ja see on normaalne.
Ole realistlik uutes algatustes – kui alustad trenniga, ära arva, et noh teen igal hommikul. Jälgi oma keha, tee pigem väikesed sammud. Nii ei kurna sa oma motivatsiooni ära, keha ja aju ka.
Inimesel kulub uue harjumuse omandamiseks 10 päeva kuni 10 nädalat, sõltuvalt inimesest, arvesta sellega.
9. nipp
Vajadusel muuda oma ootusi või kujunda uus suhtumine
Kui ma jäin oma esimest last ootama, siis sai sellest mu õudusunenägu. Autistliku inimesena olid mulle mu rutiinid väga väga olulised ja nendest ilmajäämine tundus mulle nagu maailmalõpp. Paraku juhtus see koheselt, kui rasestusin – mu keha polnud enam minu oma, ma ei saanud otsustada, millal ma söön, millal magan, kui sageli või mis aegadel ma vetsus käin, rääkimata asjadest, mis tekitasid minus naudingut – liha ma ei suutnud enam süüa, selle küpsetamise lõhnagi ma ei tajunud, mu lemmikparfüün muutus mulle vastikuks jne jne.
See jätkus lapse sündides, sest beebi oli selline, kes vajas väga palju lähedust, aga minul olid piirangud ka selles osas, kui palju ja millal keegi mind puudutada tohib. Mitte miski mu elust enam ei meenutanud seda, mis varem. Lisage siia veel see, et autistlikud inimesed ei talu ootamatusi, igasuguste rutiinide muutus mõjub kogu psüühikat halvavalt.
Mis ma siis tegin? No tagasi emalaevale ma seda pisikest olendit ju enam saata ei saanud, aga ma vajasin päevas midagi, mida ma teadsin, et juhtub, et üldse kuidagi tasakaalus olla. Ja nii ma siis otsustasin: “Ainus asi, mida ma oma päevas saan oodata, on ootamatused” ja kõik muutusiki ootuspäraseks. Ma suutsin jälle toimida.
10. nipp
Sea endale vaid üks ja ainus eesmärk
See eesmärk on “Hoia oma aju”. Aju on sinu kõige tähtsam organ, sest ta hoiab kõik teised organid töös, ta liigutab su keha, ta aitab sul oma päevaga hakkama saada. Mõtle sellele, et kui su aju ei funka, sul pole elu ka, midagi pole.
Ma olen ise kaks korda elus läbi põlenud, mu psüühika pole tavainimese oma, seega ma tean millest ma räägin. Oma praeguses igapäevases elus ma arvestan sellega, et ainus, kelle või mille eest mul tuleb esmajärjekorras hoolitseda on minu aju vajadused. Kui need vajadused on kaetud, siis toimib kõik muu ka – ma olen oma lastele parem ema, mu füüsiline ja vaimne tervis on parem, ma õpin ja töötan paremini.
Mis on need asjad, mida su aju vajab?
Hommikusööki (jaa, klišee, aga tegelt ka – see on oluline kütus kogu päevaks), korralikku toitu (ja mis siis, kui vahel kõik ei ole nii korralik), vett, vett ja veelkord vett, mõistlikus koguses magusat, puhkust, täiesti mõttelagedaid hetki, und.
On täheldatud, et stressis sh ka depressioonis inimese hippokampus ehk aju see osa, mis tegeleb meie mälu ja keskendumisvõimega, väheneb. Õnneks on aju väga plastiline organ ja seda on võimalik vormida läbi kogu elu. Hippokampust suuremaks kasvatada ehk siis parendada oma mälu ja keskendumisvõimet aitab 2 x nädalas 40 minutine aeroobne treening. Omast kogemusest lisan, et stressi vähendamiseks ja mõttelageda aja saamiseks, eriti kui sul on kalduvus üle mõelda ja sa ei oska kuidagi mitte mõelda, vali endale sport, kus sa ei saa mõelda muust, kui sellest, mida su keha parasjagu teeb – ratsutamine näiteks – kui seal muule mõtlema hakkad, kukud lihtsalt alla. Lisaks on hobustel stressi leevendav toime. Aju vajab mõttelagedat olekut ja töötab paremini siis, kui ta vahepeal on saanud olla tühikäigul.
Ära arvesta ühtegi asja: “Teen oma uneaja arvelt”. See on nagu sms-laen – saad küll justnagu raha kohe kätte, aga see on meeletute intressidega tuleviku arvelt võlgu võtmine ja võib lõppeda isikliku pankrotiga ehk läbipõlemisega. Sealt edasi võib tulla juba päris pankrott, sest oled kaotanud oma töövõime ja läbipõlemisest taastumine võib võtta kaks aastat aega.
Magamatusest algavad ka väga paljud füüsilise tervise probleemid ja nii mõnestki jukerdusest on võimalik terveks saada end välja magades. Näiteks kogesin ma esimese lapse imikuea ajal kõrvades tinnitust, käisin sellega arstil ja keegi ei saanud mind aidata. Ma ei teadnud, millest see tuleb, arstid ei osanud mulle ka öelda. Tinnitus läks nii suureks, et ma reaalselt ei kuulnud enam, mida inimesed normaalsel häälel räägivad, nad pidid minuga rääkima kõvema häälega. See kõik kadus, kui ma sain lihtsalt mõnda aega normaalselt magada.
Sinu immuunsussüsteem nõrgeneb samuti, kui sa korralikult ei maga ja edasi läheb jälle kõik nagu doominokivid – asjad kuhjuvad ja sul on pärast haige olemist veel rohkem teha. Kui sul on psüühilised probleemid -ärevus vms, siis seda enam on uni oluline – sellest tuleb sinu vaimse tervise tasakaal. Mine magama, kui oled väsinud, ära “tiksu”. Väikelaste vanemate elu on muidugi natuke teistmoodi, kuid ka siin aitab see mõtlemine, et mu aju vajab hoolitust ja siis toimib kõik muu ka.
See “hoolitse oma aju vajaduste eest” mõtteviis on mind aidanud hetkedel kui mul oli raske mõelda – mul on vaja iseenda vajaduste eest hoolitseda. Teate ju küll seda “ah mis nüüd mina” mõtteviisi ja et kõik teised tunduvad justnagu olulisemad. Aga nüüd on mul üks sõber, kes vajab mind iga päev. Tema eest hoolitsemine on palju lihtsam ja harjumuste kujunedes ma olen avastanud, et mul ongi parem – kõik on parem ja mu enese väärtustamiseoskused on kõvasti tõusnud ja seda justnagu nii muuseas, möödaminnes.